Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks
Eripedagoogika osakonnas alustati koostööprojekti arengupsühholoogia osakonnaga laste hindamisvahendite väljaarendamiseks ja kohandamiseks
Projekti algus: 01.07.2014
Projekti lõpp: 30.04.2016
Projekti rahastaja: Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programm "Riskilapsed ja -noored".
Vastutav täitja Tartu Ülikoolis: Pille Häidkind, lektor, PhD, Eripedagoogika osakond
Partnerid:
Koolieelse hariduse osakond, Oslo ja Akershusi Kõrgkool, Norra Kuningriik
Korrektsioonipedagoogika Instituut, Venemaa Haridusakadeemia, Venemaa Föderatsioon.
Projekt „Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis“.
Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit.
Projekti tulemused:
Koostati või kohandati viis hindamisvahendit 1-7a laste arengutaseme hindamiseks:
- MacArthuri Suhtlemise Arengu testi (ECDI) lühiversioon. Ada Urm, Tiia Tulviste.
- 3-4-aastaste laste kõne test. Merit Hallap, Marika Padrik, Signe Raudik.
- Sotsiaalsete oskuste küsimustik. Astra Schults.
- Strebeleva metoodika laste tunnetusoskuste hindamiseks. Kaili Palts.
- Psühholoogilis-pedagoogiline profiil (PEP-3 test). Pille Häidkind.
Projekti tutvustused ning ettekanded Eestis:
14.11.2014 Eesti Eripedagoogide Liidu üldkogu, kus infot projekti kohta jagas Pille Häidkind.
28.11.2014 Projekti infopäev Tartus Dorpati Konverentsikeskuses. Infopäeva eesmärk oli teavitada erinevaid huvigruppe projekti eesmärkidest, kaasata lasteaedasid ja lastega töötavaid spetsialiste projekti elluviimisesse ning luua esmased kontaktid projektitegevustega seotud töö jätkamiseks. Infopäevale olid kutsutud erialaliitude esindajad, töötavad tugispetsialistid Rajaleidja keskustest, lasteaedade esindajad, ametnikkonna esindajad ning ülikoolide esindajad. Infopäeval osales 94 inimest erinevatest asutustest, kusjuures esindatud olid kõik ülalmainitud huvigrupid.
27.02.2015 Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud seminar, kus Tiia Tulviste tutvustas ECDI lühitesti.
24.03.2015 TÜ Kliinikumi Lastehaigla teadusseminar, kus Tiia Tulviste tutvustas ECDI lühitesti.
23.04.2015 Eesti Keele Instituudi Rakenduslingvistika kevadkonverents, Lapsekeele tööpada. Tiia Tulviste tutvustas ECDI lühitesti, Signe Raudik ja Marika Padrik tutvustasid 3-4-a laste kõne testi.
25.05.2015 Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooli aastakonverentsil Käärikul tegi Tiia Tulviste ettekande projekti käigus saadud tulemustest Uut arengupsühholoogidelt.
20.11.2015 Astra Schults Tartus ettekande Hea laps ja paha laps sotsiaalsete oskuste küsimustikuga kogutud andmetes Reet Montoneni mälestuskonverentsil „Uued suunad lastepsühholoogias“.
28.03.2016 Projekti infopäev Tartus Atlantise konverentsikeskuses. Tutvustati projekti raames loodud ja kohandatud vahendeid eelkooliealiste laste kõne, sotsiaalsete oskuste ja tunnetusprotsesside arengu hindamiseks. Kutsutud olid ministeeriumite, ülikoolide, kliinikute ja erialaliitude esindajad, Rajaleidja keskuste juhid ning ajakirjanikud. Osales 75 inimest. Õhtul toimus pidulik vastuvõtt ülikooli kohvikus, kus tänati andmekogujaid, kodeerijaid ja piirkondlikke koordineerijaid.
09.11.2015 – 5.02.2016 toimus seitse koolituspäeva lasteaiaõpetajatele tunnetus- ja õpioskuste, kõne ja sotsiaalsete oskuste arengu ja hindamise teemadel. Osales 178 inimest.
Projekti tutvustused ning ettekanded välisriikides:
10.06.2015 Rootsis, Stockholmis varase kõne ja suhtluse uurijate konverentsil (WILD 2015 - Workshop on Infant Language Development) pidas Tiia Tulviste ettekande teemal Variability in early vocabulary of Estonian-speaking children.
3.-5. 09.2016.a osales Astra Schults Šveitsis, Genfis töötoas (Workshop on cognitive and socio-emotional development across the lifespan), mille raames esitas stendiettekande A questionnaire to assess social skills of 3 to 4 year old children sotsiaalsete oskuste küsimustikuga kogutud andmete põhjal.
5.05.2016 Tiia Tulviste pidas Horvaatias, Dubrovnikus CDI võrgustiku koosolekul (The 6th European Network Meeting on Communicative Development Inventories EUNM-CDI 2016) ettekande Variation in expressive vocabulary of Estonian children is related to the child’s gender, birth order, parental education, and the time spent at kindergarten, milles tutvustas projekti raames eesti oludele kohandatud sõeltesti (ECDI lühitesti) normeerimisel saadud tulemusi.
Projektiga seoses aastatel 2015-2016 Tartu Ülikoolis valminud üliõpilastööd (26):
Leena Sirp „MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooni konstruktivaliidsus“,
Anne-Liis Olt „MacArthuri Suhtlemise Arengu Testi lühiversiooni adapteerimine: eesti keelt kõnelevate 2-aastaste laste normid“.
Maarja-Liisa Plado „Kolme- kuni nelja-aastaste eesti laste kõne arengu uurimine Reynelli testiga“.
Sirli Pikk „3-4 a laste kõnetesti väljatöötamine: lauseloomeülesannete reliaabluse ja valiidsuse hindamine“
Anna-Liisa Undrits „Lausungi mõistmisoskuse hindamine 3-4 a lastel“.
Mari-Ann Hansen “Lauseloome hindamine 3–4-aastastel lastel “.
Kärt Salumets “Kõne ja tunnetustegevuse arengu seosed 3-ja 4-aastastel kõnearengu hilistusega lastel”.
Erle Põder ”3–4-aastaste laste kõnetesti reliaabluse ja valiidsuse hindamine”.
Heidi Tuul ”3–4-aastaste laste kõne testi käändevormide moodustamise ja sõnavara ülesannete valiidsuse ja reliaabluse hindamine”.
Merle Henberg, Kaire Kask “3-4-aastaste simultaansete kakskeelsete laste kõne hindamine kõnetestiga”.
Helen Luigla “Jelena Strebeleva metoodika sobivus 2–3-aastaste eesti laste tunnetustegevuse arengu psühholoogilis – pedagoogiliseks hindamiseks”,
Kadri Audo “Strebeleva metoodika 1.–5. ülesande sobivus 3–4-aastaste eesti laste arengu psühholoogilis-pedagoogiliseks hindamiseks”
Astrid Puls “J. Strebeleva metoodika sobivus 5- 6aastaste Eesti laste vaimse arengu hindamiseks”.
Gretel Kant „3-aastaste eesti laste tunnetustegevuse arengu hindamine Jelena Strebeleva metoodika alusel “.
Airis Varik ”J. A. Strebeleva metoodika sobivus 6-aastaste eesti laste arengu psühholoogilis–pedagoogiliseks hindamiseks”.
Mari-Liis Tolga ”J. A. Strebeleva 5-aastaste laste üldarengu hindamise metoodika mitteverbaalsete ülesannete standardiseerimine”.
Marii Malinen ”J. Strebeleva psühholoogilis-pedagoogilise hindamismetoodika 5-aastaste laste jutustamisülesannete standardiseerimine”.
Katerina Injukina, Ene Põldaru ”J. A. Strebeleva 4-aastaste laste üldarengu hindamise metoodika standardiseerimine”.
Signe Voolpriit “J. A Strebeleva metoodika (ülesanded 6–10) sobivus 3-aastaste Eesti laste arengu hindamiseks”.
Helen Heinsoo “PEP-3 testi arenguskaala ülesannete kohandamine 1-2aastastele eesti emakeelega väikelastele”,
Karin Leetsar”PEP-3 testi kõneülesannete sobivus 1-6aastastele eesti lastele”,
Karen Kuusk “Autismispektri häirega ja intellektipuudega laste PEP-3 testi ülesannete sooritus”.
Maarja Heinlo “Testi “Psychoeducational profile third edition” käsiraamatu tagasitõlge ja selle analüüs”.
Liis Niilus “PEP-3 testi sobivus 6–7a eakohase arenguga laste üldoskuste hindamiseks”.
Laura-Liis Lepp “1–6-aastaste laste intellektuaalse andekuse avaldumine erinevates arenguvaldkondades PEP-3 testi tulemuste põhjal”.
Thea Marran “3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmane hindamine.”
Jätkutegevused alates 01.05.2016
Hindamisvahendite kirjastamiseks ja levitamiseks on vajalikud jätkutegevused ning –finantseerimine. Kõikide hindamisvahendite osas on projekti meeskonna liikmetel (vahendite koostajatel ja kohandajatel) jätkuvalt valmisolek tutvustada vahendeid huvigruppidele, korraldada kasutajate koolitusi. Andmete analüüsimine jätkub üliõpilastöödes ning kavas on avaldada teadusartikleid eesti laste tulemuste kohta.
10.-14.07.2016 Vilniuses, Leedus Astra Schults osaleb 24th Biennial Meeting of the International Society for the Study of Behavioural Development ja peab ettekande teemal Social skills of 3 to 4 years old Estonian children.
9.09. Tallinnas ja 16. 09.2016 Tartus Eesti Logopeedide Ühing korraldab koolitused, kus Tiia Tulviste ja Ada Urm tutvustavad ECDI sõeltesti.
Padrik, M., Hallap, M., Raudik, S. (2016). 3-4-aastaste eesti laste kõne grammatiline profiil. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 5 (1), xx − xx [ilmumas].
Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/ ja Facebook’ist www.facebook.com/RiskilapsedJaNoored
EMP ja Norra toetuste kaudu aitavad Island, Liechtenstein ja Norra vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada kahepoolseid suhteid Euroopa abisaajariikidega. Need kolm riiki teevad EMP lepingu kaudu tihedat koostööd Euroopa Liiduga.
EMP ja Norra toetusi antakse aastatel 2009-2014 summas 1,79 miljardit eurot. Sellest umbes 97% annab Norra. Toetatakse vabaühendusi, teadus- ja akadeemilisi asutusi ning avalikku ja erasektorit 12 uues ELi liikmesriigis, Kreekas, Portugalis ja Hispaanias. Tehakse tihedat koostööd doonorriikide organisatsioonidega ja projekte võib ellu viia kuni aastani 2016.
Toetatavad võtmevaldkonnad on keskkonnakaitse ja kliimamuutused, teadusuuringud ja stipendiumid, kodanikuühiskond, tervishoid ja lapsed, sooline võrdõiguslikkus, justiitsküsimused ja kultuuripärand.
Täiendav info: Pille Häidkind, pille.haidkind [ät] ut.ee
Anni Tamm, anni.tamm [ät] ut.ee
Department of Developmental Psychology and Department of Special Education started carrying out a project for creating and adapting instruments for assessing preschoolers’ development
Project duration: 22 months (2014.07.01 – 2016.04.30)
Financed by: European Economic Area Grant
Principal investigator at the University of Tartu: Pille Häidkind, lecturer, PhD, Department of Special Education
Foreign partners:
Department of Early Childhood Education, Oslo and Akershus University College of Applied Sciences, Oslo, Norway
Special Education Research Institute, Russian Academy of Education, Moscow, Russia
The first step towards the improvement of the well-being of children with special needs and the enhancement of their educational attainment is an early screening for children at risk and assessment of their development. The specialists working with preschool children need standardized tests as objective tools for assessing child development. The Department of Developmental Psychology and Department of Special Education carry out the project Creating and Adapting Instruments for Assessing the Development of Preschoolers. The project is aimed at adapting several internationally renowned tools for the assessment of language and cognitive development in Estonia (MacArthur Communicative Development Inventories - Short Version, Strebeleva method, PEP-3). In addition, an original test for assessing language development of 3-4-year-old children is devised based on the Estonian language and a method for assessing social skills of 3-4 year-old children is developed.
The project Creating and Adapting Instruments for Assessing the Development of Preschoolers benefits from a 233 404€ grant from Iceland, Liechtenstein and Norway through the EEA Grants.
The programme proposal was prepared in close collaboration with the Norwegian Association of Local and Regional Authorities (KS) as a donor programme partner (DPP) and other institutions in Norway. Programme is managed jointly by the Estonian Ministry of Education and Research (MoER), the Estonian Ministry of Justice (MoJ), the Estonian Ministry of Social Affairs (MoSA) and by the Estonian Youth Work Centre (EYWC) as a Programme Operator Implementing Agency (POIA).
Through the EEA Grants and Norway Grants, Iceland, Liechtenstein and Norway contribute to reducing social and economic disparities and to strengthening bilateral relations with the beneficiary countries in Europe. The three countries cooperate closely with the EU through the Agreement on the European Economic Area (EEA).
For the period 2009-14, the EEA Grants and Norway Grants amount to €1.79 billion. Norway contributes around 97% of the total funding. Grants are available for NGOs, research and academic institutions, and the public and private sectors in the 12 newest EU member states, Greece, Portugal and Spain. There is broad cooperation with donor state entities, and activities may be implemented until 2016.
Key areas of support are environmental protection and climate change, research and scholarships, civil society, health and children, gender equality, justice and cultural heritage.
More information: Pille Häidkind, pille-haidkind [ät] ut.ee
Anni Tamm, anni.tamm [ät] ut.ee