Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis pakutav haridusteaduse doktoriõpe valmistab õppureid ette nii iseseisvaks uurimistööks kui ka töötamiseks kõrgkooli õppejõu või haridusasutuse tippspetsialistina. Haridusteaduse doktoriõppekava on ühisõppekava, mis koondab enda alla haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorandid. Doktorikraade annab välja kahe instituudi vastav ühisnõukogu.
Praegu õpib haridusteaduse doktoriõppekaval 45 doktoranti, kelle uurimisteemadest annab ülevaate järgmine loetelu. Eraldi loetelus kajastuvad põhjalikuma kokkuvõttena ka viimase kahe aasta jooksul kaitstud doktoritööd.
Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool), Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on mõista hoiakute ja käitumiskavatsuse seoseid nutiseadmete kasutuse ennustamisel hariduslikel eesmärkidel. Eelnev on sisendiks võimalike sekkumiste väljatöötamiseks, et toetada õpetajate ja õpilaste eesmärgipärast nutiseadmete kasutust õppetöös.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemustele tuginedes on võimalik teha teadlikke ja teaduspõhiseid otsuseid eesmärgipärase nutiseadmete kasutuse toetamiseks hariduses. Käesolev töö toob välja mõned väärarusaamad, mis võivad takistada nutiseadmete eesmärgipärast kasutust õpetajate ja õpilaste seas.
Kontakt: liina.adov [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Liina_Adov/est
Juhendajad: Kristi Kõiv (Tartu Ülikool), Matti Meriläinen (Ida-Soome Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada viisid, kuidas õpetajad ja kooli tugispetsialistid ennetavad ja tegelevad koolikiusamisega lähtuvalt kolmest tasandist kooli kontekstis: kool, klassiruum ja individuaalne tasand. Doktoritöö keskendub sellele, kuidas õpetajad ja tugispetsialistid koostöös ennetavad ja sekkuvad koolikiusamisse (1) ning millised mitmetasandilised faktorid võivad nende tegevust mõjutada (2).
Praktiline väljund: Doktoritöö kaudu selgitatakse välja head hariduslikud praktikad sekkumisel koolikiusamisse, mis annavad raamistiku tõenduspõhise õpetajakoolituse kursuse loomiseks. Tulemusi saab rakendada koolikiusamise ennetamiseks ning nii töötavate õpetajate, tugispetsialistide kui ka õpetajakoolituse tudengite koolitamisel.
Kontakt: minni.aia-utsal [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Minni_Aia-Utsal/est
Juhendajad: Hasso Kukemelk, Emanuele Bardone (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Nõudmised koolijuhtidele muutuvad pidevalt, et ühiskonna vajadustega kaasas käia, ent koolijuhtide tervist ega rahulolu pole seejuures piisavalt uuritud, seda eriti Gaanas. Tööstressi ja vähese rahulolu tõttu on koolijuhid aga sageli hakanud oma ülesandeid valikuliselt täitma. Seega on doktoritöö eesmärk anda ülevaade koolijuhtide praktikatest ja sellest, kui koormavad nende ülesanded on. Ühtlasi püüab doktoritöö välja selgitada tegurid, mis mõjutavad tööstressi, rahulolu tööga ja tööalast sooritust.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemusel on võimalik teavitada koolijuhte ja hariduspoliitika kujundajaid koolijuhtide praktikatest ja teguritest, mis mõjutavad nende heaolu. Samuti annab doktoritöö aimu, kuidas täiustada ja korraldada koolide juhtkonna tööd, et tagada kvaliteetne hariduse andmine.
Kontakt: innocent.kwame.bedi [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Innocent%20kwame_Bedi/eng?tabId=CV_EST
Juhendajad: Jack Holbrook (Tartu Ülikool), Ülo Mander (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Käesolev uurimisprojekt tegeleb looduslike ohtude ja loodusõnnetuste mõju vähendamisega, aga ka teaduse ja tehnoloogia olemuse, õpilaste isiksusejoonte ja üldoskustega (näiteks suhtlusoskus, probleemilahendamine, koostöö). Doktoritöö püüab ühtlasi välja pakkuda vastutustundlikke käitumisviise olukordadeks, kus puututakse kokku loodusliku ohuga.
Praktiline väljund: Doktoritöö pakub välja raamistiku, mis toetab õpetamist ja õppimist eesmärgiga kahandada loodusõnnetuste mõju ning tõsta teadlikkust nii looduslikest ohtudest kui ka võimalustest vähendada nende juures riske ja päästa elusid.
Kontakt: dc10739 [ät] gmail.com
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/David%20Anthony_Cerulli001/est
Juhendajad: Krista Uibu (Tartu Ülikool), Mervi Raudsaar (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on hinnata õpilaste ja nende õpetajate teadmiste ja hoiakute mõju ettevõtluspädevusele ja selle alapädevuste üleminekule põhikooli kooliastmetes.
Praktiline väljund: Doktoritöö aitab mõista õpilaste ettevõtluspädevuse arengut põhikooli erinevate kooliastmete lõikes.
Kontakt: kulli.hiiemae-metsar [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/K%C3%BClli_Hiiem%C3%A4e-Metsar/est
Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool), Marieke van der Schaaf (Utrechti Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö raames defineeritakse professionaalsed tegevused, millega õpetajad töökohal tegelevad. Samuti töötatakse välja ning testitakse tagasiside toetamise mudelit e-portfoolio kaudu, mis sisaldab õpianalüütikat, ning selgitatakse välja, kuidas õpetajad tagasisidet tajusid ja oma erialaste tegevuste arendamiseks kasutasid.
Praktiline väljund: Doktoritöö praktiliseks väljundiks kujuneb väljatöötatud hindamismudel õpetajate professionaalsete tegevuste hindamiseks ning õpetajate professionaalse arengu toetamiseks välja töötatud ja testitud e-portfoolio, mis sisaldab õpianalüütikat (sh visuaalne ja automaatne tagasiside).
Kontakt: pihel.hunt [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Pihel_Hunt/est
Juhendaja: Margus Pedaste (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Töö eesmärk on nutiseadmepõhiste sekkumiste loomine ja testimine selleks, et luua nutiseadmete kasutamise raamistik loodusainete õppimisel.
Praktiline väljund: Nutiseadmete kasutamise raamistik loodusainete õppimiseks.
Kontakt: kulli.kallas [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/K%C3%BClli_Kallas/est
Juhendajad: Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool), Jack Holbrook (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on selgitada välja, millised on klassiõpetaja õppekava tudengite arusaamad teaduse olemusest ning sellest lähtuvalt töötada välja teaduslikult põhjendatud sekkumise programm nende arusaamade edendamiseks. Sekkumise programmi rakendatakse kahe kursuse jooksul jätku-uuringu käigus, mõõtes tudengite arusaamu ja hoiakuid nii enne kui ka pärast sekkumist.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemustele tuginedes on võimalik lisada teemasid/aineid klassiõpetajate õppekavadesse ning välja töötada sobivaid täiendkoolitusprogramme, selleks et edendada õpetajate arusaamasid teadusest ja teaduse olemusest ning nende teadmiste rakendamist koolis.
Kontakt: aigi.kikkas [ät] ut.ee
Lisainfo: https://www.ut.ee/et/aigi-kikkas
Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool) ja Margus Pedaste (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Eesti üldharidus on viimaste aastate sisserände hoogustumise tulemusel muutunud õppijate tausta poolest väga mitmekesiseks. Teisalt on Eestis mureks, et aastakümneid õpivad eesti ja vene kodukeelega õppijad suuresti erinevates koolides, mille tulemusel taastoodetakse ühiskondlikku eraldatust rahvusrühmade vahel. Hariduslik eraldatus kandub üle nii tööturule, elukvaliteeti kui ka ühiskondlikku kaasatusse. Võttes aluseks Ühtse Eesti kooli kontseptsiooni, soovin oma doktoritööga välja pakkuda lahendusi, kuidas eri kodukeelega õpilasi üheskoos õpetada.
Praktiline väljund: Minu töö tulemusel tekivad mõned võimaliku Eesti konteksti sobivad koolimudelid, millest saavad hiljem ka teised koolid eeskuju võtta.
Kontakt: laura.kirss [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Laura_Kirss/est
Juhendaja: Äli Leijen (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on töötada välja kaasava hariduse rakendamist toetav täienduskoolituse kursus kooli meeskonnale (õpetajad, tugispetsialistid, koolijuhid) ning hinnata, kuidas koolitus mõjutab koolide arendustegevusi kaasava hariduse rakendamisel ning millised tegurid seda mõjutavad.
Praktiline väljund: Töö praktiline väljund on kaasava hariduse teemalise täienduskoolituse tõhustamine viisil, et koolitusel oleks koolide arendustegevuse kontekstis praktiline väärtus ning et koolitus tagaks kaasava hariduse printsiipide tähendusliku rakendamise koolides.
Kontakt: tiina.kivirand [ät] ut.ee
Juhendaja: Evelyn Kiive (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on koostada metoodiline materjal õpetajatele ja eripedagoogidele selle kohta, kuidas identifiseerida ja aidata õpilasi, kellel on spetsiifiline õpiraskus matemaatikas või raskused matemaatikas mõnel muul põhjusel.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemuste põhjal luuakse õpetajatele ja eripedagoogidele metoodiline materjal, tuvastamaks ja aitamaks õpilasi, kellel on spetsiifiline õpiraskus matemaatikas või raskused matemaatikas mõnel muul põhjusel.
Kontakt: triin.kivirahk [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Triin_Kivir%C3%A4hk/est
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on toetada autismispektri häirega (ASH) õpilaste akadeemilist edukust, kaasamist, kasutades selleks TEACCH programmi struktureeritud õpet. ASH sageduse tõusu ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamise tõttu peame rohkem toetama nii õpetajaid kui ka ASH-ga õpilasi. Mõlemaid osapooli saame aidata, kui anname õpetajatele teadmisi ASH ja TEACCH programmi struktureeritud õppe kohta ning pakume tuge elementide rakendamisel.
Praktiline väljund: Andes õpetajatele võimaluse rakendada TEACCH programmi struktureeritud õppe elemente, saame toetada ASH-ga laste kaasamist ning nende akadeemiliste oskuste arengut.
Kontakt: kristina.kutsar [ät] ut.ee
Juhendajad: Krista Uibu (Tartu Ülikool), Jaan Mikk (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada õpilaste ealised ja soolised erinevused tekstimõistmisel ning õpetamisstrateegiate mõju põhikooli esimese kooliastme õpilaste tekstimõistmisele, sõnavarale ja lugemishuvile.
Praktiline väljund: (1) Tulemustest selgus, et põhikooli esimese kooliastme õpetajad kasutavad oma tundides nii üldisi kui ka keeleõppe strateegiaid. Keeletunnis heade tulemuste saamiseks on oluline kasutada sobivat juhendamist vastavalt õpilaste vanusele ja vajadustele. Seetõttu peavad õpetajad teadma, mida, millal ja kuidas teatud õpetamisstrateegiaid rakendada (nt põhikooli alguses üldiste õpetamisstrateegiate kasutamine).
(2) Doktoritöös selgus, et grammatika õpetamise ulatuslikul kasutamisel on kahjulik mõju õpilaste tekstimõistmisele. Grammatika on mõne õpilase jaoks liiga abstraktne ja seetõttu peaksid õpetajad olema grammatika õpetamisel ettevaatlikud. Et grammatikaõpetus oleks õpilastele tulemuslik, peaksid õpetajad tegema strateegilisi otsuseid selle kohta, kuidas seda tõhusalt õpetada (nt kasutades eakohaseid õpetamistegevusi, mis on ka õpilastele huvitavad). Lisaks peavad õpetajad olema teadlikud oma õpilaste oskustest ning kasutama keeletundides eakohaseid tekste ja ülesandeid.
(3) Doktoritöö näitas, et lugemishuvi mängib õpilaste tekstimõistmisel olulist rolli. Lugemishuvi arendamise strateegia toetas kõiki uuritud lugemistulemusi: õpilaste tekstimõistmist, sõnavara tundmist ja lugemishuvi. Kui eesmärk on edendada õpilaste tekstimõistmist, tuleb teadvustada lugemishuvi rolli selles protsessis.
Kontakt: maile.kasper [ät] gmail.com
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Maile_Timm/est
Juhendajad: Marika Padrik (Tartu Ülikool) ja Marja-Liisa Mailend (Moss Rehabilitation Research Institute)
Töö sisu: Doktoritöö fookuses on kõneapraksia avaldumine ja hindamine koolieelses eas olevatel eesti keelt kõnelevatel lastel.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulem toetab põhiliselt logopeedide igapäevatööd, kirjeldades kõneapraksia avaldumist eesti keeles. Kuna häälduspuuete, sh kõneapraksia, diferentsiaaldiagnostika on keeruline, kuid sellest sõltub õigete teraapiameetodite valik, on oluline, et erinevad kõnepuuded oleks eesti keele spetsiifikast lähtuvalt uuritud ja kirjeldatud.
Kontakt: marju.lahtein [ät] gmail.com
Juhendajad: Katrin Saks (Tartu Ülikool), Irene-Angelica Chounta (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on luua õpianalüütikal põhinev kompetentsimudeli prototüüp, mis võimaldab õpetajatel analüüsida oma õpetamistegevust, arendada oma kutseoskusi ja koguda vajalikke tõendeid kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks.
Praktiline väljund: Töö praktiline väärtus on õpetaja enesehindamise ja tõenduspõhise materjali kogumist võimaldava rakenduse prototüübi väljatöötamine, mis võimaldab õpetajatel jälgida ja analüüsida oma õpetamispraktikaid, ametialast arengut.
Kontakt: tiiu.leibur [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Tiiu_Leibur/est
Juhendajad: Merle Taimalu (Tartu Ülikool), Krista Uibu (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada, mille põhjal õpetajad otsustavad õppevara valiku üle ja milline on õpetajate teadlikkus hea õppevara kriteeriumitest; luua lasteaia ja esimese kooliastme õppevara valikukriteeriumid ning rakendada neid õppevara uurimisel.
Praktiline väljund: Loodud on lasteaia ja esimese kooliastme õppevara valikukriteeriumid, mida saab rakendada õppevara uurimisel. Uuringust saadud teadmisi saab kasutada õpetajakoolituse taseme- ja täiendusõppes uute õpimoodulite väljatöötamiseks ja õppekavade nüüdisajastamiseks.
Kontakt: heily.leola [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://etis.ee/CV/Heily_Leola001/est
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on analüüsida õpetajate üldpedagoogiliste teadmiste hindamiseks välja töötatud instrumenti (Teacher Knowledge Survey) ning kirjeldada üldpedagoogiliste teadmiste rakendumist igapäevases õpetajatöös.
Praktiline väljund: Töö tulemused informeerivad haridusteadlasi, et luua usaldusväärseid ja valiidseid instrumente õpetajate hindamiseks, mis omakorda on aluseks hariduskorralduslike küsimuste lahendamisel.
Kontakt: liina.malva [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Liina_Malva/est
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada kaasava hariduse võtmetunnused ja luua nende põhjal mudel, mis toetab kaasava hariduse rakendamist alushariduses ja õppekava loomist, et süstemaatiliselt arendada lasteaiaõpetajate oskusi. Ühtlasi peaks mudel aitama hinnata lasteaiaõpetajate professionaalse arengu vajadusi, rakendamaks kaasavat haridust.
Praktiline väljund: Töö tulemus pakub raamistikku, mis aitab mõista takistusi kaasava hariduse rakendamisel ja võimalusi nende ületamiseks. Raamistik toetab oluliste osapoolte valmisolekut täita oma rolli kaasava hariduse rakendamisel ja eesmärkide saavutamisel.
Tuginedes koostatud raamistikule, võiks samuti edasi tegeleda vahendite väljatöötamisega, et hinnata kaasava hariduse olukorda ja/või õpetajate kompetentsi. Seejärel oleks raamistiku põhjal võimalik kavandada ka erinevaid tegevusi, liikumaks senisest enam kaasava hariduse suunas.
Kontakt: pille.nelis [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Pille_Villems/est
Juhendajad: Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Emanuele Bardone (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Uuringud on näidanud, et sotsiaalmeedia (näiteks WhatsApp, Facebook, YouTube, Skype) on kaasaegse veebi üks populaarsemaid tehnoloogiaid – seda kasutavad aktiivselt väga paljud inimesed, kogukonnad ja asutused. Sotsiaalmeedia lubavused on sellest teinud mitmekülgse õppevahendi, mis tuleb kasuks professionaalses arengus, virtuaalõppes, formaal- ja mitteformaalõppes. Paljud ülikoolid kasutavad sotsiaalmeediat õpetamiseks, õppimiseks ja administratiivseks suhtluseks.
Ometi on üldhariduskoolides olukord teistsugune ning osalt võib selle põhjuseks pidada üksmeele puudumist sidusrühmade ja teadlaste vahel. Muret tekitab asjaolu, et enamikul üldhariduskoolide õpetajatest puudub julgus ja oskus sotsiaalmeediat õpetamises efektiivselt kasutada.
Seega püüab doktoritöö aidata õpetajatel rakendada sotsiaalmeediat oma õpetamispraktikas. Me loome lubavuste kontseptuaalse raamistiku ning teeme kindlaks, kuidas võib regulaarne sotsiaalmeedia kasutus tugevdada sidet kasutaja ja kasutatava vahendi vahel. Nii on võimalik motiveerida õpetajaid sotsiaalmeediat efektiivselt kasutama.
Praktiline väljund: Töö tulemusena võivad õpetajad ja õpilased:
Kontakt: wilson.ofotsu.otchie [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Wilson%20Ofotsu_Otchie/est
Juhendajad: Liina Lepp (Tartu Ülikool), Äli Leijen (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Antud doktoritöö eesmärk on selgitada välja Eesti õpetajate ja õpilaste arusaamad omavaheliste suhete olemusest ning nendega seotud teguritest. Samuti töötatakse välja täienduskoolitus õpetaja ja õpilaste vaheliste suhete parendamiseks ning hinnatakse selle mõju. Õpetaja ja õpilaste omavaheliste suhete uurimiseks kasutatakse instrumendina QTI-d (Questionnaire on Teacher Interaction), süstemaatilise kirjanduse ülevaatega kaardistatakse efektiivsed metoodikad õpetajate ja õpilaste omavaheliste suhete toetamiseks. Nende tutvustamiseks töötatakse õpetajatele välja täienduskoolituse kursus ning kogutakse andmeid koolituse tõhususe kohta.
Praktiline väljund: Eesti konteksti silmas pidades on töö praktiline väljund selgitada välja, millised on Eesti õpetajate ja õpilaste omavahelisi suhteid kirjeldavad arusaamad, ning luua lähtuvalt selgunud arusaamadest ja teoreetilistest lähtekohtadest Eesti õpetajatele täiendkoolitus, mille mõju suhete efektiivsele parendamisele hinnatakse. Rahvusvahelises kontekstis kirjeldavad käesoleva doktoritöö tulemused esiteks õpetaja ja õpilaste omavaheliste suhete hindamist, aga ka sekkumist suhete parandamisse ning sekkumise mõju hindamist.
Kontakt: kristipalk [ät] gmail.com
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Kristi_Kollo/est
Juhendajad: Leo Aleksander Siiman (Tartu Ülikool), Mario Mäeots (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Luua teoreetiline raamistik, mis toetab tehnoloogia ja uurimusliku õppe abil õpilaste koostööoskuste arendamist loodusainetes.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemused võimaldavad välja töötada teoreetilise raamistiku uurimispõhise õpikäsitluse laiendamiseks tehnoloogiaga täiustatud loodusainete tundides, kus arendatakse samal ajal õpilaste uurimuslikke ja koostööoskuseid.
Kontakt: meeli.rannastu-avalos [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Meeli_Rannastu/est
Juhendaja: Emanuele Bardone (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on jõuda paremale arusaamale, milline on määramatuse mõju tehnoloogia kasutamisel hariduslikus kontekstis, et toetada hariduspraktikuid ja hariduslikke institutsioone (nt koole) määramatusega toimetulekul keskhariduse vanemas astmes (gümnaasium). Projekt tegeleb järgmiste küsimustega:
Praktiline väljund: Doktoritöö võiks olla abiks kõigile hariduspraktikutele ja hariduslikele organisatsioonidele, et paremini mõista määramatusega toimetuleku mõju ja võimalusi tehnoloogiakasutuses gümnaasiumiastmes.
Kontakt: aet.raudsep [ät] ut.ee
Juhendaja: Irene-Angelica Chounta (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja pakkuda metodoloogiline raamistik, mis toetab STEAM lähenemist alusharidusest kuni keskhariduseni (K-12 haridus). Raamistik peaks:
1) lihtsustama matemaatiliste ja muusikaliste oskuste, aga ka valdkonnapõhiste teadmiste omandamist,
2) aitama omandada nn 21. sajandi oskusi, nagu koostöö, suhtlusoskus, probleemilahendamine ja kriitiline mõtlemine.
Selleks kavandame uuenduslikke ja loovaid õpitegevusi, kasutades arvutipõhiseid koostööstsenaariume ja arukaid virtuaal-agente, kes õpilasi neis juhendavad.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemus toetab STEAM lähenemist hariduses. Nimelt saavad õpetajad ja muud sidusrühmad kasutada doktoritöös loodud raamistikku lähtekohana, arendamaks edasi arvuti toetatud koostöiseid õppetegevusi. Veel enam, doktoritöö on toeks STEAM projektidega tegelevatele õppedisaineritele, pakkudes õppetööks välja muusika ja matemaatika kombinatsiooni.
Kontakt: eric.roldan.roa [ät] ut.ee
Lisainfo: https://www.researchgate.net/profile/Eric_Roldan_Roa
Juhendajad: Erika Löfström (Helsingi Ülikool), Marvi Remmik (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöös fookuses on doktorantide ja juhendajate kogemused doktoriõppest eetiliste printsiipide perspektiivist.
Praktiline väljund: Eetiliste printsiipide rakendamine doktorantide ja juhendajate kogemuste mõtestamiseks võimaldab avardada arusaamu doktoriõppe kogemuse komplekssusest ning õpingute efektiivsust mõjutavatest teguritest. Doktoritöö juhib tähelepanu vajadusele arvestada eetiliste printsiipidega doktoriõppe protsesside ja regulatsioonide kavandamisel ja rakendamisel.
Kontakt: liana.roos [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Liana_Roos/est
Juhendajad: Katrin Vaino (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool), Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on välja selgitada, mil määral võimaldavad õpetajate olemasolevad uskumused seoses CBSeT-ga õppekaval põhinevate teaduslike pädevuste arendamist õpilaste seas.
Praktiline väljund: Töö praktiline väljund on toetada loodusteaduste õpetajate professionaalset arengut loodusteaduslike pädevuste õpetamisel ja hindamisel, arvestades nende olemasolevaid uskumusi.
Kontakt: triin.rosin [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Triin_Tarv/est
Juhendaja: Anne Laius (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on luua uuenenud bioloogia-alase kirjaoskuse kontseptsioon ning lähtuvalt sellest hinnata gümnaasiumi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse komponente.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemustele tuginedes on võimalik kasutada bioloogia-alase kirjaoskuse uuenenud kontseptsiooni ning vastavalt sellele välja töötada sobivaid hindamise instrumente.
Kontakt: helin.semilarski [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Helin_Semilarski/est
Juhendajad: Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Olev Must (Tartu Ülikool), Karin Täht (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida testi täitmise motivatsiooni seost testi tulemusega erinevates situatsioonides ning uurida testi täitmise motivatsiooni mõõtmise võimalusi, kasutades kaht eri tüüpi mõõtmisvahendit.
Praktiline väljund: Töö tulemused parandavad arusaamist, milline võib olla motivatsiooni mõju testi tulemustele ning kuidas on võimalik seda erinevates olukordades mõõta ja arvesse võtta. Tulemustest võiks olla kasu kõikidele, kes testimist oma töös kasutavad (nt uurijad ja õpetajad).
Kontakt: gerli.silm [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Gerli_Silm/est
Juhendajad: Mari Karm (Tartu Ülikool) ja Torgny Roxå (Lundi Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on leida erinevaid aspekte, mis kujundavad doktorantide õpetamisarusaamu ja õpetamispraktikat.
Praktiline väljund: Töö praktiline väljund on pakkuda empiirilist alust ülikoolis õpetamise teemale doktoriõppe sidusrühmade vahelistes aruteludes ning anda soovitusi doktorantidele suunatud pedagoogilise kursuse ja doktoriõppekava arendamiseks ülikoolis.
Kontakt: triinu.soomere [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Triinu_Soomere/est
Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool), Krista Uibu (Tartu Ülikool), Jelena Radišic (Oslo Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida faktoreid, mis mõjutavad õpilaste matemaatika õppimise motivatsiooni algõpetuses. Doktoritöös kasutatavad hindamisvahendid töötatakse välja rahvusvahelises projektis MATHMot.
Praktiline väljund: Doktoritöö praktiline väärtus seisneb asjaolus, et uuring annab tervikliku ülevaate sellest, kuidas individuaalsed, kontekstuaalsed ja poliitilised faktorid mõjutavad poiste ja tüdrukute matemaatika õppimise motivatsiooni. Vaatluse all on 3.–5. klass, mil toimub paljude laste jaoks kaks olulist muutust: hakatakse hindeid saama ning liigutakse klassiõpetaja juurest aineõpetaja juurde.
Kontakt: maarja.sormus [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Maarja_S%C3%B5rmus/est
Juhendaja: Toomas Plank (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Doktoritöö eesmärk on uurida erinevaid adaptiivsete e-õppe süsteemide loomise võimalusi füüsika õpetamisel põhikoolis ja gümnaasiumis lähtuvalt õppekavast, õppeprotsessist ning õpetajate ja õpilaste ootustest õppematerjalide otsimisel, valimisel, taaskasutamisel ja seostamisel. Uuringu põhjal käivitatakse interaktiivne protsess, et luua uute võimalustega adaptiivne, vastupidav ja kasutajasõbralik e-õppe süsteem. Doktoritöö keskendub ontoloogiapõhise õppesüsteemi terviklikule kirjeldamisele.
Praktiline väljund: Projektil on rakendusväärtus: mudeli abil luuakse uusi innovaatilisi (adaptiivseid) vahendeid füüsika e-õpikute jaoks.
Kontakt: ly.soord [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Ly_S%C3%B5%C3%B5rd/est
Juhendajad: Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool), Regina Soobard (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Käesoleva doktoritöö põhieesmärk on välja töötada relevantne loodusteaduste õppimise ja õpetamise mudel ning tuvastada seda mõjutavad tegurid põhikooli õpilaste hinnangul.
Praktiline väljund: Doktoritöö praktiline väärtus seisneb relevantse õppe- ja õpikeskkonna mudeli väljatöötamises, mis võimaldab kirjeldada seoseid õpilaste huvide, motivatsiooni ning õpitegevuste vahel loodusteaduste õppimisel, pöörates tähelepanu personaalse ja sotsiaalse konteksti olulisusele.
Kontakt: moonika.teppo [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Moonika_Teppo/est
Kaitstud 19. augustil 2020.
Juhendajad: Äli Leijen (Tartu Ülikool), Auli Toom (Helsingi Ülikool)
Töö sisu: Ühiskond meie ümber muutub kiiresti, mis eeldab meilt kõigilt oma teadmiste ja oskuste pidevat arendamist ja uuendamist. Eriti oluline on järjepidev professionaalne areng õpetajate jaoks. Nimelt peavad nemad lisaks iseenda täiendamisele toetama õpilasi, et ka neist kujuneksid tuleviku professionaalid, kes on võimelised kohanema praegu ennustamatute ühiskonna ootuste ja vajadustega. Seega pööratakse kogu maailmas aina enam tähelepanu õpetajate arengu toetamisele. Sealjuures muutub ka meie õpetajaskond aina mitmekesisemaks, mis tähendab, et toetust vajavad õpetajad on oma ettevalmistuselt ja vajadustelt väga erinevad. Haridusteadlased on üksmeelel, et õpetaja arengu võtmekomponent on refleksioon, mis tähendab oma tegevuse mõtestamist, et seostada erinevad teadmised ja kogemused ühtseks tervikuks, rakendamaks neid tulevikus oma tegevuste ja otsuste juhtimisel. Samuti on erinevates uuringutes välja toodud aspektid, mis aitavad tõhusalt reflekteerida: videosalvestiste kasutamine, tähenduslike olukordade mõtestamine, koos kaaslasega reflekteerimine, suunavate küsimuste kasutamine. Samas ei ole aga piisavalt meetodeid, mis eelpool nimetatud aspektid ühtseks tervikuks seoks nii, et need sobiksid erineva kogemusega õpetajate toetamiseks.
Käesolev doktoritöö tutvustab suunatud refleksiooni protseduuri ja uurib, kuidas see toetab erineval professionaalse arengu etapil olevaid õpetajaid. Selleks tegid 21 õpetajakoolituse üliõpilast ja 80 õpetajad väljatöötatud refleksiooniprotseduuri läbi ja andsid tagasisidet, kuidas nad tajusid selle tugevusi ja kitsaskohti. Samuti analüüsiti üliõpilaste poolt refleksiooniprotseduuri läbitegemisel loodud refleksioone. Uurimuse tulemused näitasid, et erineva kogemusega õpetajad tajuvad väljatöötatud suunatud refleksiooni protseduuri kasulikuna. Eelkõige hindavad õpetajad võimalust enda õpetamist videosalvestiselt näha, korduvalt oma kogemusi mõtestada, koos kaaslasega reflekteerida ning keskenduda oma tugevustele. Lisaks näitas üliõpilaste refleksioonide analüüsimine, et jõustavate olukordadele keskendumine toetab reflekteerimist. Doktoritöö praktilise väärtusena antakse soovitused, mida arvesse võtta õpetajakoolituse üliõpilaste ja õpetajate toetamisel.
Praktiline väljund: Doktoritöö tulemused annavad ülevaate sellest, kuidas toetab väljatöötatud suunatud refleksiooni protseduur erinevatel professionaalse arengu etappidel olevaid õpetajaid. Uurimuse tulemused viitavad sellele, et väljatöötatud protseduur sobib erineva kogemusega õpetajate toetamiseks, pakkudes mitmekülgseid toetusmeetmeid, alustades videosalvestisest ja tähenduslike olukordade valimisest ning lõpetades kaaslaste toe ja suunavate küsimustega. Uurimuse tulemused osutavad sellele, et sama protseduuri erinevaid aspekte on võimalik kohandada õpetajate erinevate vajaduste ja ootustega. Seega on tegemist paindliku meetodiga, mida saab võtta aluseks erinevatel professionaalse arengu etappidel olevate õpetajate toetamiseks.
Kontakt: raili.allas [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Raili_Allas/est
Kaitstud 18. novembril 2019.
Töö sisu: Vastutustundlik teadus ja innovatsioon (Responsible Research and Innovation, RRI) on muutunud viimasel kümnendil Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika oluliseks osaks ning seda kasutatakse poliitilise raamistikuna teaduse juhtimisel. Ehkki viimasel kümnendil on teadus- ja arendustegevuses hakatud üha enam huvi tundma RRI kontseptuaalse käsitluse vastu, võib RRI peamiseks probleemiks pidada piiratud arusaama kontseptsiooni olemusest. Näiteks ilmneb, et RRId on haridusvaldkonnas käsitletud eelkõige seoses Euroopa Liidu teaduspoliitika rakendamisega, kuid puudu on uuringutest, milles võrreldaks haridusvaldkonna RRI käsitust teaduskirjanduses avaldatud arusaamaga RRIst ning püütaks RRId haridusvaldkonda tähendusrikkal viisil integreerida.
Eeltoodust lähtudes seati doktoriväitekirjale neli eesmärki: 1) välja selgitada RRI definitsioonid ja kontseptuaalsed dimensioonid; 2) teha selgeks, kuidas loodusteaduste õpetajad tajuvad RRId oma töös; 3) välja selgitada, kuidas loodusteaduste õpetajad mõistavad vastutustundlikkuse tähendust uurimusliku õppe eri etappides; 4) käsitleda RRIga seotud haridusfilosoofilisi suundi omavahel seotuna ning esile tuua vastutustundlikkuse osa haridusfilosoofilistes suundades.
Uuringu tulemusel võib RRId kirjeldada protsessina, kuhu kaasatakse osalisi demokraatlikult, nähes ette ja tajudes, kuidas teadus ja innovatsioon võivad või saavad toimida ühiskonna hüvanguks. RRId iseloomustatakse nelja kontseptuaalse dimensiooni (refleksiivsus, operatiivsus, ennetamine, kaasamine) ja kahe avalduva kontseptuaalse dimensiooni (jätkusuutlikkus, hool) kaudu. Doktoritöö raames tehtud empiirilisest uuringust ilmnes, et RRId saab haridusvaldkonnas kontseptualiseerida järgmiste kategooriatena: arusaamine, tegutsemine, uurimine ja kaasamine. Seega võib RRId vaatlusaluses kontekstis tõlgendada kui tähendusrikast kaasamist, millega antakse õpilastele võimalus vastutada ja teaduslikult põhjendatud teadmistest või tehnoloogiaga seotud protsessidest aru saada, nendega seoses tegutseda või neid uurida.
Praktiline väljund: Töö praktiline väärtus seisneb panuses üldhariduskooli ja õppekava arendusse ning poliitikasse, kus tähelepanu tuleks pöörata vastutustundlikkuse tajumisele õppeprotsessis, loodusteaduslikus hariduses kanda kinnitanud suundade (nt uurimusliku õppe, sotsiaalteaduslike probleemide) sügavamale mõistmisele ning koolituste ja õppematerjalide väljaarendamisele.
Kontakt: mirjam.burget [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Mirjam_Burget/est
Kaitstud 21. augustil 2020.
Juhendajad: Krista Uibu (Tartu Ülikool), Mairi Männamaa (Tartu Ülikooli Kliinikum)
Töö sisu: Tekstimõistmine on mitmetasandiline ja sisaldab paljude omavahel seotud komponentide ja protsesside samaaegset kasutamist. Selleks, et jälgida õpilaste arengut tekstimõistmise eri oskustes, võib jaotada tekstimõistmise kolmele tasandile: sõnasõnalisele, järeldavale ja hindavale.
Tekstimõistmine järeldaval ja hindaval tasandil eeldab lugejalt tekstimõistmise strateegiate kasutamist, mida on tarvis õpilastele enamasti lugemistundides õpetada. Siinses doktoritöös uuriti, kuivõrd mõõdavad eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmise ülesanded õpilaste loetust arusaamist eri tasanditel, ning töötati välja sekkumisprogramm tekstimõistmise strateegiate õpetamiseks emakeeletundides.
Uuringust ilmnes, et üleriigilised hindamisvahendid sisaldavad palju õpilaste faktiteadmisi kontrollivaid ülesandeid ning vähe pööratakse tähelepanu hindava tasandi tekstimõistmise mõõtmisele. Lisaks selgus, et sama klassi ülesannete tasandiline jaotus oli aastati erinev, näiteks keskenduti ühel aastal peamiselt sõnasõnalise tasandi, kuid järgneval aastal järeldava tasandi ülesannetele.
Tekstimõistmise ülesannete tasandilist jaotust arvestati sekkumisprogrammi koostamisel. Selle programmi efektiivsuse kontrollimisel selgus, et tekstimõistmise strateegiate õpetamine suurendas oluliselt õpilaste sõnavara ja tekstimõistmist sõnasõnalisel, järeldaval ja hindaval tasandil. Seevastu kontrollrühmas, kus strateegiaid ei õpetatud, arenes olulisel määral vaid õpilaste sõnasõnalise tekstimõistmise oskus.
Praktiline väärtus: Doktoritöö pakub olulist uut teavet selle kohta, millised tekstimõistmisülesanded taseme- ja eksamitöödes sisalduvad ning kuidas õpilaste tekstimõistmist saab arendada. Töö tugevus seisneb põhjalikus ülevaates selle kohta, milliseid tekstimõistmise tasandeid eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmisülesanded mõõdavad ning kuivõrd on tekstimõistmise eri tasandite jaotus ülesannetes õpilaste arenguga kooskõlas.
Doktoritöö raames loodud tekstimõistmis- ja sõnavarateste saab aluseks võtta uute üleriigiliste testide, aga ka tekstimõistmise uurimiseks vajalike testide koostamisel. Doktoritöö raames välja töötatud testide abil saavad õpetajad oma lugemistunde kavandada. Niisamuti võimaldab doktoritöös välja töötatud sekkumisprogramm koos selle üksikasjaliku kirjelduse ja ülesannetega õpetajatel arendada emakeeletundides õpilaste tekstimõistmist. Seevastu teadlastele võib sekkumisprogramm pakkuda lisaainest, mille abil uusi programme välja töötada või olemasolevaid parendada.
Kontakt: triinu.karbla [ät] ut.ee
Lisainfo: https://www.etis.ee/CV/Triinu_K%C3%A4rbla/est
Kaitstud 9. septembril 2020.
Juhendajad: Diva Eensoo (Tervise Arengu Instituut), Jaanus Harro (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Vigastussurmad on oluliselt seotud riskeeriva käitumisega, mida mõjutavad mitmed isiksuslikud tegurid (nt impulsiivsus) on suuresti pärilikud. Impulsiivne käitumine on seotud nii serotoniini- kui ka dopamiinisüsteemi toimimisega. Väitekirja peamised eesmärgid olid selgitada riskeeriva käitumise seoseid isiklike ja isiksuslike tegurite ning serotoniini- ja dopamiinisüsteemi markeritega (1) ning kas riskeeriva käitumise ennetamiseks läbiviidud sekkumine, mis on osutunud efektiivseks, on efektiivne ka siis, kui seda viivad läbi autokoolide õpetajad (2).
Praktiline väljund: Tulemustest saadi kinnitust, et lühikese psühholoogilise sekkumisega on võimalik vähendada riskikäitumist. Sekkumise efektiivsus tõestas, et riskeeriva käitumisega seotud isiksuse ja bioloogilisi riskitegureid tundes on võimalik koolis neid teemasid õpetajate poolt käsitleda nii, et viia riskikäitumise ennetustööd läbi efektiivselt. Lisaks ohtudega seotud teadmistele on vaja harjutada ja läbi mängida erinevaid situatsioone, et suurendada teadvustatud käitumise rolli otsustusprotsessis ning vähendada seeläbi teadvustamata ja impulsiivse otsustamise mõju. Lisaks tehniliste oskuste arendamisele on vajalik arendada nende tegevustega seotud ohutusalaseid ja sotsiaalseid oskuseid.
Kontakt: kadi.luht-kallas [ät] sisekaitse.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Kadi_Luht/est
Kaitstud 9. novembril 2020.
Töö sisu: Sündmused Gruusias 2008. aastal ning Ukrainas 2014. aastal on viinud olukorrani, kus NATO riigid keskenduvad iseseisva kaitsevõime tugevdamisele ning järjest enam ka reservüksuste juhtide väljaõppele. Reservarmee põhimõtetest lähtub ka Eesti Kaitsevägi (EKV), mis on aga väike ja saab konflikti puhkemise korral loota vaid sellele, et reservüksuste ülemad suudavad lahingolukordades tegutseda paremini kui vastane. EKV jaoks on seega oluline reservülemate väljaõpe, mis 11-kuulise kestuse jooksul peab valmistama nad ette tegutsemaks olukorras, kus juhitakse oma üksust lahingus.
Paraku pole rahuajal võimalik lahingujuhtimist praktiseerida muul moel, kui õppeolukordades, mis ei pruugi aga tagada piisavat autentsust. Sama kehtib ka õppe tulemuslikkuse hindamise kohta, mida pole EKV-l võimalik praegu piisava usaldusväärsusega teha. See omakorda ei võimalda langetada adekvaatseid otsuseid väljaõppe tõhustamiseks ja isikkoosseisu valimiseks ning samuti pärsib see teadus- ja arendustegevust EKV-s. Seega on EKV-l vajadus usaldusväärse mõõtevahendi järgi, mis võimaldaks kulutõhusalt mõõta reservülemate otsustusvõimet lahinguolukordades.
See doktoritöö keskendubki reservülemate otsustusvõime mõõtmiseks sobiliku mõõtevahendi koostamisele ning selle usaldusväärsuse testimisele. Selleks viidi esmalt läbi süstemaatiline kirjandusanalüüs eesmärgiga tuvastada, milliseid mõõtevahendeid on varasemalt kasutatud väikeüksuste ülemate otsustamise mõõtmiseks lahingutegevuse juhtimisel. Lisaks huvituti, kuidas neid mõõtevahendeid on kasutatud ning millised neist sobiks EKV-s kasutamiseks kohe või modifitseerituna.
Selgus, et laialdaselt kasutatav ning ka EKV vajadustele vastav mõõdik on olukorrapõhine otsustamistest (OPT), ehkki ükski tuvastatud mõõdikutest ei keskendunud otseselt lahinguolukorras otsustamisele. Seega koostati otsustamise mõõtmiseks sobivad testid ning rakendati neid Kaitseväe Akadeemia kadettidest (134) ning reservrühmaülema baaskursuse ajateenijatest (80) koosneva valimiga. Selgus, et koostatud testid annavad usaldusväärseid tulemusi, eristades lahendajaid hästi nii erineva väljaõppe taseme kui ka varasema kogemuse alusel. Seega sobivad OPT-d hästi mõõtma väikeüksuse ülemate otsustamisoskust lahingujuhtimisel.
Praktiline väljund: Töö praktilise tulemusena saab EKV edaspidi kasutada valminud mõõtevahendit erinevatel eesmärkidel, sealhulgas väljaõppe hindamiseks ja tõhustamiseks ning samuti teadus- ja arendustegevuses. Edasised uuringud võiks keskenduda sellele, et välja selgitada, kui hästi ennustab OPT-de tulemuslik lahendamine tegelikku sooritust üksuse juhtimisel.
Kontakt: tonis.manniste [ät] mil.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nis_M%C3%A4nniste/est
Kaitstud 30. märtsil 2020.
Juhendaja: Piret Luik (Tartu Ülikool)
Töö sisu: Küberkiusamist defineeritakse sageli tavakiusamise definitsioonile tuginedes. Küberkeskkonna eripärasid arvestades on teadlastel tekkinud küsimus, millist rolli mängivad tavakiusamise kriteeriumid küberkiusamise kontekstis ning kas kübermaailmas toimuvat kiusamist võiks iseloomustada lisaks mõned teised, keskkonnast tulenevad kriteeriumid, näiteks avalikkus ja anonüümsus.
Doktoritöös keskendutaksegi sellele, kuidas õpilased küberkiusamist tajuvad lähtuvalt varasemas kirjanduses välja pakutud kriteeriumitest (tahtlikkus, korduvus, tasakaalutus võimusuhetes, avalikkus, anonüümsus) ja liikidest (kirjalik-verbaalne küberkiusamine, visuaalne küberkiusamine, tõrjumine, privaatsuse rikkumine) ning kas õpilaste vahel esineb soolisi ja vanuselisi erinevusi. Andmeid koguti fookusgrupi intervjuude ja küsimustike abil. Fookusgrupi intervjuudes osalesid 6. ja 9. klassi õpilased. Küsimustikule vastas 336 õpilast vanuses 11 kuni 17 eluaastat. Mõlemas etapis kasutati andmete kogumiseks stsenaariumeid, milles uuritavatele oli kirjeldatud ohvri ja kiusaja vahel toimunud situatsioone, mida võib pidada küberkiusamiseks.
Uurimistulemused näitasid, et nimetamaks kirjeldatud situatsiooni küberkiusamiseks, oli õpilaste jaoks olulised kaks kriteeriumit: tasakaalutus võimusuhetes ja anonüümsus. Küberkiusamise liikide puhul oli õpilastel küberkiusamisena lihtsam ära tunda visuaalset küberkiusamist ja privaatsuse rikkumist ning neid liike hindasid õpilased ühtlasi tõsisemaks kui kirjalik-verbaalset küberkiusamist ja tõrjumist. Sooti ja vanuseti nimetati stsenaariumeid küberkiusamiseks üldjoontes samamoodi, erinevused ilmnesid õpilaste tõsidushinnangutes. Poisid tajusid küberkiusamist mitmes aspektis tõsisemana kui tüdrukud ning seda ka kahe küberspetsiifilise kriteeriumi (avalikkus ja anonüümsus) puhul. Vanuseastmete arvestuses ilmnesid erinevused tõsidushinnangutes ühe küberspetsiifilise kriteeriumi, avalikkuse puhul. Noorem vanusegrupp (12–13 eluaastat) tajus avalikkuse kriteeriumit sisaldavaid stsenaariumeid tõsisemalt kui vanem vanusegrupp (15–16 eluaastat).
Praktiline väljund: Töö praktiline väärtus seisneb esitatud soovitustes selle kohta, kuidas teemat lastega arutada: mida peaks õpilastega nii koduses kui ka koolikeskkonnas käsitlema, et aidata poistel ja tüdrukutel ning erinevas vanuses õpilastel toime tulla kübersuhtluse eripäradega. Lisaks antakse mõned soovitused küberkiusamise defineerimise ja mõõtmise täiustamiseks.
Kontakt: karin.naruskov [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Karin_Naruskov/est
Kaitstud 29. novembril 2019.
Juhendajad: Mari Karm (Tartu Ülikool), Liisa Postareff (Helsingi Ülikool)
Töö sisu: Ootused kõrgkooli lõpetanute omandatud õpiväljunditele on viimase kümne aasta jooksul muutunud: oodatakse, et lõpetajad on lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele arendanud ka üldpädevusi. See esitab omakorda väljakutseid kõrgkoolis õpetamisele. Doktoritöö keskendus peamiselt õppejõudude õpetamisviisi – see tähendab nende loodud õppeaine õpikeskkonda –, üliõpilaste tajutud õpikeskkonna õppimist toetavate ja takistavate elementide (1), üliõpilaste õppimise sügavuse (2) ja õpiväljundite kvaliteedi (3) seoste uurimisele.
Uurimistöö tulemusena leiti, et mida enam õppejõud kirjeldasid õppimiskeskseid õpetamise elemente, seda enam üliõpilased kirjeldasid sügavat õppimist ja kvaliteetsete õpiväljundite saavutamist. Samuti leiti, et mida enam õppejõu õpetamisviisi kirjeldustes esines sisukesksele õpetamisele omaseid elemente, seda enam kirjeldasid üliõpilased pindmist õppimist ning madala kvaliteediga õpiväljundeid. Võrreldes üliõpilaste kirjeldatud õpikeskkonna toetavaid ja takistavaid elemente ning seostades neid õppejõudude kirjeldatud õpetamisviisidega, leiti, et mida enam kirjeldasid õppejõud sisukeskset õpetamist, seda enam kirjeldasid üliõpilased õpikeskkonna elemente kui õppimist takistavad.
Praktiline väljund: Doktoritöö olulise tulemusena võib järeldada, et lisaks õppimiskeskse õpetamisviisi elementidele (näiteks entusiastlik ja huvitav loeng, elulised näited, õppemeetodite variatiivsus, meeldiv atmosfäär, autentsed ja proovile panevad ülesanded) on oluline, et õpetamine sisaldaks elemente, mis struktureerivad, juhendavad ja toetavad üliõpilaste õppimist. Üliõpilaste õppimise sügavuse ja õpiväljundite kvaliteedi parandamiseks ei piisa ainult õppe- või hindamismeetodi muutmisest, vaid oluline on ka sidusus õpetamise elementide vahel, ülesannete juhendid ja interaktsiooni kvaliteet.
Doktoritöö tulemusi on rakendatud Tartu Ülikooli õppeainete tagasiside küsimustiku uuendamisel ning õppejõudude koolitamises, keskendudes uurimistöö tulemusena leitud üliõpilaste õppimist toetavatele õpikeskkonna elementidele (nt õppeaine ülesehitus ja ülesannete kavandamine).
Kontakt: kaire.uiboleht [ät] ut.ee
Lisainfo ETISes: https://www.etis.ee/CV/Kaire_Uiboleht/est
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.