Raamatukogus toimunud seminarid

Raamatuesitlus

Olete palutud 18. septembril kell 15.00 algavale emeriitprofessor Edgar Krulli raamatu „Õppekava koostamise lähtealused: teooria ja praktika“ ning emeriitprofessor Jaan Kõrgesaare õppevahendi „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse“ tutvustamisele. Üritus toimub Tartus, Salme 1a aulas.

Palun üritusele registreeruda järgneval lingil.

Emeriitprofessor Edgar Krulli raamat „Õppekava koostamise lähtealused: teooria ja praktika“ võtab kokku parima olemasoleva teadmise õppekavade koostamise ja arendamise kohta. Raamat on kasutatav nii õpikuna kui ka käsiraamatuna. Selles käsitletakse õppekavatööd laias tähenduses. Õppekava uuendusena nähakse nii varem kasutusel olnud õppekava kopeerimisest ja kohandamisest kui ka mõnest arendusmudelist lähtuva täiesti uue õppekava koostamist. Nii ühe kui teise strateegia teadlik rakendamine eeldab paljude otsuste langetamist. Langetatud otsused on asjakohasemad, kui õppekava koostajad on informeeritud võimalikest valikutest ja nende tagajärgedest. Raamat avab valikuvõimalused õppekavade koostamiseks ja analüüsimiseks, käsitledes

• õppekavaalase teoreetilise mõtlemise ajaloolist kujunemist;
• Eestis käibinud üldhariduskoolide õppekavasid;
• põhilisi õppekavateooriaid, haridusfilosoofilisi käsitusi ja hariduspoliitika rolli õppekavaarenduses;
• õppimise olemust;
• õppekavade koostamise mudeleid ja disainide vormistamist;
• õppekavauuenduste levitamise strateegiaid ning
• õppekavade hindamise käsitusi ja praktikat.

Ka pakub raamat hulgaliselt näiteid teiste riikide, eriti aga Soome ja teiste Põhjamaade üldhariduskooli riiklike õppekavade koostamise ja rakendamise praktikast.

Emeriitprofessor Jaan Kõrgesaar esitleb õppevahendi „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse“ kolmandat, oluliselt täiendatud ja ümber töötatud  väljaannet. Esimene ilmus ülikooli kirjastuse trükisena aastal 2002, teine e-väljaandena sealsamas aastal 2010. Varasamatele väljaannetele on lisatud peatükid eripedagoogika ajaloost Eestis ja ühiselust-õpilaskodust, lisaks napimaid sissevaateid kaasamisse, DI-otseõppesse, agressiivsusesse, autismi jt. Varasemast põhjalikumalt kaalutakse (kaasava) HEV-alaseid majanduslikke ja õigusalaseid argumente. Teisest väljaandest „päritud“ kahele kaasautorile (Maili Karindi ja Erle Kuusik) lisandusid Jürgen Rakaselg ja Riho Rodima. Tekst on e-väljaannet silmas pidades hüperlingitud.

Raamatukogus toimunud seminarid

5. aprillil leidis aset kevadine jaluskäik meie kooli lähiümbrusesse.
Kultuuriretkelt „Nähtav ja nähtamatu Karlova“

saime teada:
Kuidas me Karlova saime? (F. ja N. Bulgarin)
Neljas algkool (J. Parijõgi)
Pedagoogilise kooli staadionilt olümpiavõitjaks (J. Uudmäe)
„Meie maja“ ja Karlova aare (A. Matteus)
Tudengikodud, tagahoovid, ringpood, tartlaste huumorimeel
Nõuka-aja Kaseke
Karlova sõja jalus
Kolm isamaakõnet, Rotalia, üldlaulupeod
Imelises eesti keeles „Jevgeni Onegin“

Üritus toimus Tartu Õpetajate Seminari 190. aastapäeva raames.

Palju tänu retke juhile Elve Volteinile ja kõigile osalejatele!

13. detsembril 2017 avati haridusteaduste instituudi raamatukogus näitus „Mälestusi „Kevadest““, mis on Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi koostöönäitus Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva ja „Kevade“ raamatu esmailmumise 100. aastapäeva puhul.

Näitust tutvustava ettekande pidas näituse koostaja Külliki Kuusk.

2012. a avatud näitus koosneb neljast temaatilisest värvitrükis pannoost, mis sisuliselt koonduvad kõik „Kevade“ raamatu ümber.

Näituse esimene pannoo jutustab Oskar Lutsu „Kevade“ loo alates käsikirja alustamisest 1907. aastal kuni raamatupoe erakordselt eduka müügiartiklini 1912. aastal.

Teise pannoo ajakirjapärane kujundus viitab „Kevade“ loo visuaalsele aluspõhjale, milles on määrav osa olnud ka draama- ja filmikunstil mitme põlvkonna eestlaste rahvuslikus ühismälus.

Kolmas pannoo avab „Kevade“ raamatu autori suhet oma lapsepõlvemälestustega.

Neljanda pannoo teemaks on „Kevade“ raamatu tõlked, mida on kokku ilmunud 13 erinevas euroopa keeles.

Näituse kuraator on Külliki Kuusk ja kujundaja Joonas Õunapuu. Fotod ja illustratsioonid: Oskar Lutsu Majamuuseum, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakooli Muuseum. Teostus: OÜ Seridisain.

Tartu Õpetajate Seminari 190. aastapäevale pühendatud seminaride sarja "Üllatuste laegas" 1. seminar toimus 4. oktoobril 2017 kl 16 Salme 1a J.Parijõe nim raamatukogus "JÜRI PARIJÕGI - kirjanik,  õpetaja ja kooliõppevara autor, Tartu Õpetajate Seminari direktor aastatel 1940-1941."

Tänavu möödus 125 aastat  armastatud laste- ja noorsookirjaniku, pedagoogi Jüri Parijõe  (1892–1941) sünnist. Parijõgi oli mitmete lugemike ja ajalooõpikute autor, üks Eesti hariduselu uuendajaid ja üldõpetuse algatajaid. Ta oli Eesti Akadeemilise Pedagoogilise seltsi asutajaid, kuulus Eesti Õpetajate Liidu juhatusse ning üliõpilasseltsi Raimla. Aastatel 1940-1941 oli Jüri Parijõgi Tartu Õpetajate Seminari direktor.

Juttu tehti:

·         Jüri Parijõest inimesena – Aivi Parijõgi;

·         Jüri Parijõest kirjanduslikust pärandist - Age Salo, Liis Ränik, Liina Suur, Maarit Meola, Grete Kärsna, Kirsika-Marian Bazilenko;

·         Kooliajaloost Jüri Parijõgi ajal (aastatel 1940-1941) – Anu Raudsepp;

·         Jüri Parijõest õpikute autorina – Mairo Rääsk.

Muusikalised vahepalad olid Kristel Varuskilt.

Suur tänu esinejatele ja osalejatele!