Välispraktikale õpetajana – see on tõesti võimalik (Kelly Kaukes)
Välispraktika on midagi, millest kümne küünega kinni haarata, isegi kui alguses veidi pelgad. Kogemus, mis sa sealt saad, annab hiljem tööturul määratu eelise, sest oled kogenud nii palju erisugust, mistõttu oskad näha oma valdkonda uuest perspektiivist.
Kui ma umbes kaks aastat tagasi kinnituse sain, et saan Erasmus+ programmi vahendusel minna Tšehhi vahetustudengiks, ei olnud ma veel kaalunudki võimalust välisriigis praktikat sooritada. Mõistes, et minu sügissemester Ostrava ülikoolis hakkab lõpule jõudma, tundsin, et on veel vara sellest koduks saanud ja sõpru täis kohast lahkuda. Varem tundus mulle üsna võimatu klassiõpetajana välismaal praktikat teha. “Ma ju ei oska tšehhi keelt! Äkki seal õpetatakse teistmoodi? Mis mu ülikool sellest arvab?” mõtlesin endamisi ikka ja jälle. Tänu erinevatele allikatele jõudsin aga Ostrava rahvusvahelise koolini, mis parasjagu otsiski erasmusintern.orgi kaudu praktikanti.
Enne ametlike dokumentide täitmist pidin muidugi saama kinnituse ka koolilt endalt. Neil oli väga hea meel, et olen Ostravas kohapeal ja saan nendega isiklikult tutvuma minna. Kui enne kooliga tutvumist olin veidi kahtleval seisukohal, et kas teen oma õpinguid ja kasvavat koduigatsust arvesse võttes õige valiku, siis pärast direktori, kooli ja rahvusvahelise kolektiiviga tutvumist olin täiesti kindel, et see on ainuõige otsus. Ma olin lausa lummatud nende IB õppekaval (international baccalaureate) põhinevast õppest ja nii laste kui ka tulevaste kolleegide mitmekesisusest. Tundsin, et soovin ja pean selle sammu tegema, kuna see on kõige suurepärasem võimalus toetada iseenda õpetajaks kujunemist. Lisaks olid Tšehhi ja selle naaberriigid juba mu südame võitnud.
Pigem suunaja kui teadmiste jagaja
Juba esimesel päeval oli minu graafik valmis, uued kolleegid toetavad ning lisaks minule veel üks praktikant Türgist, kellega hiljem saime palju muljetada ja kogemusi vahetada. Tegin samal ajal kolme praktikat – nii I kui ka II kooliastmes ehk esimese poole praktikast veetsin kõige enam just esimeste klassidega ja teise poole kontrastiks viienda klassiga.
Olin palju abiõpetaja rollis, kuid andsin ka ise tunde. Lisaks olin abiõpeta
ja inglise keele intensiivtundides nendele õpilastele, kelle inglise keele tase oli madal. Hiljem usaldati mind ka neid iseseisvalt õpetama ning kõige suurem eduelamus tuligi just nendest inglise keele tundidest. Nimelt liitus meiega minu praktika alguses keset õppeaastat üks LõunaKorea tüdruk, kellel oli väga kesine inglise keele oskus, mistõttu oli klassis kaasategemine tema jaoks raskendatud. Nii mina kui ka teised õpetajad tegid temaga väga palju tööd ning minu praktika lõpuks oli ta juba suuteline täislauseid koostama ja aktiivselt tunnitöös osalema.
Põnev oli ka võimalus koolile kuuluvas lasteaias abistamas käia, mis andis hea sissevaate sellesse, kuidas õpe seal toimub ning millised on õpitavad eeloskused kooliks. Lisaks sain vaadelda eri klasside õpetajate tunde, kogeda nende õpetamisstiile ning vajadusel abistada.
Kool oli pisike ja kollektiiv sõbralik, toetav ning abivalmis. IB õppekava soodustab lisaks muule ka avatud mõtlemist. Mida klass kõrgemale, seda rohkem see välja paistis. Nende teadmised olid põhjalikud, kuna neljakuuenädalaste tsüklitena käsitletakse teemasid süvitsi. Õpilastel on võimalus panna teemaga seonduvad küsimused nn mõtteseinale (wonderwall), millele saavad vastata kaasõpilased või mis võetakse koos õpetajaga aruteluks. Iga õppetsükli lõpus on ka teemaga seonduv väljund – näiteks erinevate maade tutvustamine kaaslastele, plakat, jutu kirjutamine või isegi ürituse korraldamine. Võimalusi on piiritult ning lastel on alati võimalus oma huvidest lähtuvalt teemat suunata. Õpetaja ongi pigem suunaja.
Õpilaste teadlikku õppimist sain kogeda ka õpilaste juhitud arengupäeval (studentled conference), kus õpilased tutvustasid vanematele, mis teemasid on nad õppeaasta jooksul läbinud ja mida õppinud.
Rahvusvaheline kogemus rikastab
Rahvusvahelise kooli eelis on rahvusvaheline seltskond. Lõunapausidel jagati reisimuljeid, kogemusi teiste riikide koolidega. Näiteks Aasia rahvusvahelistes koolides pidid väga head palgad olema. Pakuti huvitavaid ideid, kuidas olla väga efektiivne õpetaja. Nii mõnedki õpetussõnad ja ideed on mul nüüd endalgi esimest aastat õpetajana töötades kasutuses.
Jätsin sinna kooli ka tükikese endast. Esimestes klassides oli just lugudega seotud teema käsitluses ning sellega seonduvalt tutvustasid ja lugesid erinevatest riikidest pärit õpetajad, vanemad ning kõrgematest kooliastmest õpilased ette oma riikide tuntud lugusid. Seda paluti teha ka mul ja ma mäletan ikka veel selgelt “Jussikese seitsme sõbra” tõlkimist ning ettekande valmistamist. Kuna laste ja õpetajate tagasiside oli nii positiivne, otsustasin kevadvaheajal Eestit külastades, et viin koolile kingituseks ingliskeelse trüki.
Tunnen, et kogemus rahvusvahelises keskkonnas, võõras riigis ja uue süsteemi keskel andis mulle palju julgust ning täiendas tohutult minu meetodite pagasit. Kolm ja pool kuud kestnud praktika lõpus olid nii lapsed, kolleegid kui ka juhid kurvad, et pean lahkuma. Veider oli viimasel päeval jätta hüvasti inimestega, kes olid mulle nii palju andnud ja kellelt olin nii palju õppinud. Minu juhendajad jäid
minuga rahule, kuid ise tagantjärele mõtlen, et oleksin pidanud veelgi rohkem aktiivsust näitama ja initsiatiivi võtma. Samas ütlesid juhendajad, et minust saab kahtlemata hea õpetaja ning andsid kaasa paar head nippi.
Kõik see süstis minusse enesekindlust, et Eestisse naastes asun juba õpingute kõrvalt õpetajana tööle. Ja mul on nende juures töökoht alati olemas. Tegelikult oodatakse mind juba pärast lõpetamist tagasi ning on uuritud, kas olen sellele mõelnud. Külastasin kooli ka eelmise aasta sügisvaheajal ning oli tore näha oma endisi õpilasi, kes mind ikka veel mäletasid, ja rõõmsaid kolleege. Kokkuvõttes jäin nii mina kui ka kool minu panusega väga rahule.
KELLY KAUKES, 4. aasta klassiõpetaja tudeng