Jüri Parijõgi (1892-1941)
(aastani 1935 Parinbak, ka Parinbach; 2. september 1892 Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941 Tartu) eesti laste- ja noorsookirjanik ning pedagoog.
Õppis Kunda vallakoolis, 1905–1909 Rakvere linnakoolis ja 1929–1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Alates 1910. aastast töötas õpetajana. Osales 1915–1917 I maailmasõjas ja 1919–1920 Vabadussõjas. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas. Maetud Tartusse Pauluse kalmistule.
1922. aastal abiellus kollegi, võimlemisõpetaja Elsa Anete Langeriga. 1924. a.sündis tütar Aili (hiljem Aili Erleman, kirjandusloolane ja tõlkija) ning 1929. a. poeg Endel (majandusteadlene).
Jüri Parijõgi oli üliõpilasseltsi Raimla liige.
Jüri Parijõgi pedagoogina
Osales 1910. aastal Rakvere linnakooli pedagoogikakursustel ja asus seejärel tööle õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, 1920–1921 Rakvere 1. Algkoolis, 1921–1923 Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskoolis. 1923. aastal sai Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskooli direktoriks ning hakkas propageerima üldõpetuse metoodikat.
1929. aastal asus elama Tartusse, kus töötas aastail 1929–1930 Tartu 3. Algkoolis õpetajana ning 1931–1940 Tartu 4. Algkooli juhatajana.
1940–1941 oli Parijõgi Tartu Õpetajate Seminari direktor.
Oli Akadeemilise Pedagoogika Seltsi üks asutajaid ja juhatuse liige, kuulus Eesti Õpetajate Liidu juhatusse. Koostas üldainete ja koduloo õppekavu ning metoodikaraamatuid. Avaldanud arvukalt emakeele-, ajaloo- ja kodulooõpikuid.
Jüri Parijõgi laste- ja noorsookirjanikuna
J. Parijõe esimene lasteraamat – näidend Juku ja Hilda jõulujuhtumused metsas – ilmus 1925. Ta on avaldanud rea jutukogusid ja jutte (näiteks autobiograafiliste sugemetega Semendivabrik (1926), aga ka Jaksuküla poisid, Jõulud! Jõulud! (mõlemad 1930), Teraspoiss (1937), Väikesed koduhoidjad, Mesinikud Enn ja Jaan (mõlemad 1939), Teotahtelised poisid (1942), reisi- ja matkavesteid (näiteks Ühe poisu reisilood (1927), Soome, Kevad kutsub (mõlemad 1929), Suuskadel Vallastesse (1932), Alutaguse metsades (1937), ning muinasjutuvalimiku „Külaliste leib“ ja teisi eesti muinasjutte (1933).
Parijõe parimatele teostele on omane laste ja noorukite hingeelu sügav valgustamine, meisterlik sõna- ja kujundivalimine ning sotsiaalne erksus ja mahe huumor. Parijõe emakeelsete raamatute kogutiraaž läheneb 400 tuhandele eksemplarile, tema teosed on eri raamatutena ilmunud poola, saksa, soome ja vene keeles.
Ülevaate koostamisel kasutatud kirjandus:
Läänemeremaade lastekirjanduse lühileksikon 1998. Koost. Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark.
Jüri Parijõgi http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Parij%C3%B5gi