Mis on uut?
Mis on raamatukogus uut?
TÜ raamatukogu alustab erialaraamatukogude vahelise
raamatute risttagastuse teenusega.
LUGEMISSOOVITUSI
Hariduspsühholoog Tiia Lister on hakanud tegema YouTubes videoloenguid õpetajast ja õpetajale toetuseks:
15.02.21 seisuga on 18 videoloengut järelvaatamiseks.
- "Mürgised emotsioonid laastavad tervise, ka koolis..."
- "Sulle kiituseks ja tänuks, armas õpetaja!"
- "Õpetaja põhivajadused ja tööstress"
- "Kui kord on nii käest ära, et selles tunnis ei saa õppida ega õpetada"
- "Miks erivajadustega laste toetamine pole olnud tulemuslik?" jt
Emeriitprofessor Edgar Krulli raamat „Õppekava koostamise lähtealused: teooria ja praktika“ võtab kokku parima olemasoleva teadmise õppekavade koostamise ja arendamise kohta. Raamat on kasutatav nii õpikuna kui ka käsiraamatuna. Selles käsitletakse õppekavatööd laias tähenduses. Õppekava uuendusena nähakse nii varem kasutusel olnud õppekava kopeerimisest ja kohandamisest kui ka mõnest arendusmudelist lähtuva täiesti uue õppekava koostamist. Nii ühe kui teise strateegia teadlik rakendamine eeldab paljude otsuste langetamist. Langetatud otsused on asjakohasemad, kui õppekava koostajad on informeeritud võimalikest valikutest ja nende tagajärgedest. Raamat avab valikuvõimalused õppekavade koostamiseks ja analüüsimiseks, käsitledes õppekavaalase teoreetilise mõtlemise ajaloolist kujunemist; Eestis käibinud üldhariduskoolide õppekavasid; põhilisi õppekavateooriaid, haridusfilosoofilisi käsitusi ja hariduspoliitika rolli õppekavaarenduses; õppimise olemust; õppekavade koostamise mudeleid ja disainide vormistamist; õppekavauuenduste levitamise strateegiaid ning õppekavade hindamise käsitusi ja praktikat. Ka pakub raamat hulgaliselt näiteid teiste riikide, eriti aga Soome ja teiste Põhjamaade üldhariduskooli riiklike õppekavade koostamise ja rakendamise praktikast.
Emeriitprofessor Jaan Kõrgesaarel on ilmunud õppevahendi „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse“ 3., oluliselt täiendatud ja ümber töötatud väljaanne. Esimene ilmus ülikooli kirjastuse trükisena aastal 2002, teine e-väljaandena sealsamas aastal 2010. Varasamatele väljaannetele on lisatud peatükid eripedagoogika ajaloost Eestis ja ühiselust-õpilaskodust, lisaks napimaid sissevaateid kaasamisse, DI-otseõppesse, agressiivsusesse, autismi jt. Varasemast põhjalikumalt kaalutakse (kaasava) HEV-alaseid majanduslikke ja õigusalaseid argumente. Teisest väljaandest „päritud“ kahele kaasautorile (Maili Karindi ja Erle Kuusik) lisandusid Jürgen Rakaselg ja Riho Rodima.
E-raamat "Klassijuhataja käsiraamat" Raamatukogust on kättesaadav "Kassijuhataja käsiraamat" nüüd ka paberkandjal.
Eesti Teadusagentuuri toetusel on ilmunud käsiraamat „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“, mis keskendub õppimise iseloomulikele tunnustele ja õppimise juhtimise võtetele avatud õppekeskkondades, näiteks nagu muuseumid, raamatukogud, teadushariduskeskused ning huvikoolid ja -ringid.
See raamat on mõeldud peamiselt neile, kes töötavad muuseumites ja teadushariduse keskustes ning loovad ja viivad läbi haridusprogramme, kuid teosest on abi ka üldhariduskoolide õpetajatele, kes plaanivad õppekäike muuseumitesse ja teaduskeskustesse – tekstist leiab juhiseid erinevate asutuste koostööks ning õppekäikude kavandamiseks ja läbiviimiseks.
Käsiraamatu toimetaja on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi alushariduse ja algõpetuse didaktika dotsent Inge Timoštšuk, kaasautorid on lisaks Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadurid Helene Uppin ning Anne-Mai Näkk. Vaata raamatut.
Ilmunud on "Publication manual of the American Psychological Association : the official guide to APA style" 7. väljaanne. Raamat on kättesaadav instituudi raamatukogust
Veebruaris möödub viis aastat Tartu Ülikooli haridusteadlaste seni mõjukaima artikli avaldamisest ajakirjas Educational Research Review. Artikkel „Uurimusliku õppe etapid: terminid ja uurimusliku õppe tsükkel“ kuulub andmebaasis Web of Science 1% enim viidatud artiklite hulka sotsiaalteaduste valdkonnas.
Uurimuslik lähenemine on leidnud laia rakendamist nii Eestis kui mujal maailmas.
"LASTE LOOVUSE HOIDMINE JA ARENDAMINE"
Raamatuga saab tutvuda SIIN
Ilmunud on lastekirjanduse ajakiri NUKITS 2019. Uues ja uhkes kuues Nukitsa 26. number annab ülevaate arengutest eesti ja välismaa lastekirjanduses ning võtab kokku aasta olulisemad sündmused.
Mari Niitra kirjutab metafüüsilistest teemapüstitustest lastekirjanduses, Krista Kumberg uurib, kuidas kõneleda lastele mõeldud kirjanduses Eesti ajaloost, jpm. Täispika Nukitsa sisukorra leiab SIIT. Nukits 2011–2016 on avalikult kättesaadav digitaalarhiivis DIGAR
Haridusteaduste instituudi õppejõud Heiki Kripsilt on ilmunud uus raamat
"SUHTLEMISKONFLIKTID LASTEGA JA LASTE ÜMBER". Raamatu tutvustus
Raamat on kirjutatud eesmärgiga aidata nii lapsevanematel kui lasteaiaõpetajatel paremini toime tulla erinevat tüüpi suhtlemiskonfliktidega. Raamatus kirjeldatakse suhtlemiskonfliktide tekkimise põhjusi ja räägitakse suhtlemistehnikatest, mille abil saab kas konfliktide teket vältida või tekkinud konflikte adekvaatselt lahendada. Üldistatult öeldes on raamat sellest, kuidas peres ja lasteaias suhelda, et lapsest saaks vähekonfliktne, sõbralik ja teisi arvestav täiskasvanu – et lapsest saaks hea inimene. Educating 21st century children : emotional well-being in the digital age / edited by Tracey Burns and Francesca Gottschalk. Paris : OECD Publishing, 2019
Soovite arendada laste loovust ning kujutlusvõimet? Soovite ergutada laste väljendusoskust ning keelelisi võimeid? Üheks võimaluseks on lasta fantaasial lennata ning paluda lastel kirjeldada haaravaid seiklusi, põnevaid sündmusi ja muinasjutulisi seiku. Allecto poolt pakutavad materjalid sobivad nii (keele)õppevahendiks kui ka mõnusaks kaaslaseks mängu ajal.
Loo kokkupanemisel on abiks Allecto raamatupoe poolt pakutavad puidust jututäringud – veereta täringuid ning põimi täringutel olevad pildid kokku uueks looks alustades sõnadega „Oli kord...“ ja jutusta üks lugu, mis seob kõigi üheksa täringu tulemused. Alusta juttu esimesest sümbolist, mis silma jääb. Täringud saadaval kolmes komplektis: Maagiline Muinasjutt; Põnevad Piraadid ja Seiklused Kosmoses.
Sirgjoonelisematele loovestjatele pakume võimalust 40 erinevast pusletükist kokku seada uusi muinaslugusid, kus nõiamoor võib võidelda hiidjänesega, kuningas müüa jäätist ning printsess tegeleda fotograafiaga või tondilugusid, milles lisaks kummitustele seiklevad ka väike tüdruk või poiss ning kuri mustkunstnik või loomalugusid, kus peategelasteks kaunilt joonistatud loomad. Värvilisi 13 x 16 cm pusletükke on lihtne kokku panna ka väiksematel huvilistel ning pildid pakuvad mitmeid huvitavaid detaile, millest jutustada.
Diana Hudson. Spetsiifilised õpiraskused. Mida oleks õpetajal tarvis teada.
Käsitlemist leiavad: düsleksia, düskalkuulia, düsgraafia , düspraksia, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), autismispektri häire (ASH) ja obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH). Igale õpiraskusele on pühendatud peatükk, milles kirjeldatakse häire avaldumise vorme, õpilase nõrkusi ja eeldatavaid tugevusi ning võtteid, mida rakendada õpilast õpetades ja juhendades.
Johannes Käisi põhiteos „Õpetuse alused ja teed. Üldine didaktika“ kujutab endast terviklikku didaktilist teooriat, kattes kõik õppimise ja õpetamisega seonduva. Ehkki käsikiri on kirjutatud 1944. aastal, on käsitletud pedagoogika- ja kasvatusalased teemad väga aktuaalsed ka tänapäeval. Teos, milles säilitatud autoriaegne keelekasutus ja sõnastused, on õpetlik ja hariv lugemine kõigile. See on käsiraamat, õpik, teatmeteos, ajalooallikas ning kultuurilugu, mis võiks olemas olla igas haridusasutuses ning kodus.
Vt ka Õpetajate Lehest: http://opleht.ee/2018/11/kaisi-aeg-ja-pedagoogika-aegadeulesus/
The teacher's role in the changing globalizing world : resources and challenges related to the professional work of teaching / edited by Hannele Niemi, Auli Toom, Arto Kallioniemi and Jari Lavonen. Maikuus ilmunud artiklikogumik sisaldab Äli Leijeni ja Margus Pedaste artiklit "Pedagogical beliefs, instructional practices, and opportunities for professional development of teachers in Estonia"
Ilmus emeriitprofessor Edgar Krulli "Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat"
TÜ eetikakeskuselt on ilmunud uus raamat "Kaose ja korra piiril. Kasvatusest ja haridusest. Isiklikult"
Õpetajate Lehes ilmus TÕSi vilistlase Gunnar Karu artikkel "KOOLIJUHTIDE KASVULAVA TARTUS - 190 aastat seminari vaimu"
TÜ haridusteooria lektori Karmen Trasbergi ettekanne "ÕPETAJTE SEMINARI VAIM"
TÜ eetikakeskuselt on ilmunud "HEA KOOLI KÄSIRAAMAT".
Eesti Eripedagoogide Liidult on ilmunud ajakirja "Eripedagoogika" ALUSHARIDUSE erinumber.
Ilmus esimene eestikeelne sissevaade interneti- ja sotsiaalmeediauuringutesse, Katrin Tiidenbergi "Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?".
Autor Aaro Toomela ütleb: "See on raamat inimlapse Minu Ise ehk psüühika arengust. Autorile omaselt osutub näiliselt lihtne lähemal uurimisel mitmekülgseks ja keeruliseks. Arengu mõistmiseks peab näiteks aru saama, mida pidada psüühikaks ja kas inimestel on see kuidagi eriline. Need ja hulk teisi psüühikasse puutuvaid küsimusi ning vastused ei mahtunud ühte raamatusse. Seetõttu on osa selle raamatu mõistmiseks vajalikku kirjas juba minu eelmises raamatus “Kultuur, kõne ja Minu Ise”. Käeolevas raamatus aga saame teada, mis on areng ja mida tähendab arengustaadium. Näeme, mismoodi lapse areng staadiumidesse järjestub. Ajustki on juttu. Teooria järel uurime enam kui tuhandet uuringutulemust ja võime raamatu lõpuks rahuneda – teooria sobib andmetega ja andmed sobivad teooriaga.
Võimalikul lugejal tasub nüüd küsida - Ja mis siis? Siis on see, et raamatu läbilugemise järel olete enda kohta palju asju teada saanud. Sest see raamat on igast Inimesest, kes inimlapsest just selliseks on arenenud, nagu ta praegu on – see raamat on igast selle lugejast."
Kirjastuselt Atlex on ilmunud Heiki Kripsi raamat "Klassi juhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi". Raamat räägib, kuidas klassijuhatajad ja õpetajad saavad klassi juhtimise kaudu luua klassis sellise keskkonna, milles õpilastel on hea õppida ja meeldiv olla. Raamatus esitatud rohkete näidete varal mõistab lugeja, kui oluline osa õpilaste elus on kokkuhoidval ja üksteisest hoolival klassil, kus pole kohta kiusamiskäitumisele.
Klassijuhatajal ja õpetajal tuleb klassi juhtida nii, et see aitaks kindlustada õpilaste õppimist ja arengut vastavalt riiklikule õppekavale. Varasemas pedagoogikaalases kirjanduses on klassi juhtimisest räägitud peamiselt distsipliini saavutamise võtmes. Viimastel aastakümnetel on hakatud klassi juhtimist käsitlema laiemalt. Õpetajalt kui juhilt oodatakse oskust luua klassis õppimist soodustavat ja motiveerivat keskkonda, oskust luua õpilastega vastastikuseid häid suhteid, oskust liita klassi ühise eesmärgi suunas liikuvaks ühtseks grupiks ja oskust tulla toime "probleemsete" õpilastega.
Raamatus püütakse anda vajalikke teadmisi selleks, et osata saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Klassijuhataja/õpetaja olulisi käitumisviise õpilaste juhtimisel kirjeldatakse siin juhtimisteemandi mudeli abil. Raamatus räägitakse ka sellest, kuidas klass kui sotsiaalne grupp läbib arengufaase ja kuidas klassijuhataja/õpetaja saab mõjutada klassi arengut. Käsitletakse juhtimisstiile ja nende võimalikku mõju õpilastele ja klassi arengufaasidele ning palju muud, mis seondub klassi juhtimisega. Raamatus kasutatakse näidetena katkeid üliõpilaste kirjutistest, milles kirjeldatakse klassijuhatajate ja õpetajate juhtimiskäitumist, klassi kokkuhoidvust ja õpilaste rolle klassis. Vt ka raamatu tutvustust kirjastuse kodulehel.
Raamat „Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias“, autorid Kristina Nugin ja Tiia Õun, on suunatud koolieelse lasteasutuse pedagoogidele, alushariduse üliõpilastele ja lastevanematele, kes soovivad saada ülevaadet lapse arengust ja seda toetavast õppeprotsessist lasteaias. Raamatu autoriteks on õppejõud ja praktikud, kellel on nii lastega töötamise kui ka ülikoolis õpetamise kogemus. Raamat sisaldab lapse arengu ja seda toetava õpikeskkonna teoreetilist konteksti, aga ka mitmeid praktilisi näiteid ja soovitusi erinevate didaktiliste meetodite läbiviimiseks õppe- ja kasvatustegevuses.
Raamatus leiavad käsitlemist laste terviseedendus, väärtuskasvatus, avatud õpikeskkonnad, digivahendid ja kaasajal üha aktuaalsemaks muutuv mitmekultuurilise alushariduse temaatika. Samuti on esitatud ülevaated õppe- ja kasvatusprotsessi etappidest, valdkondlike didaktikate põhimõtetest, mängu tähendusest koolieelses eas ning lasteaiaõpetaja professionaalsetest oskustest. Vt näidislehekülgi raamatust koos sisukorraga.
Springer kirjastuselt on ilmunud raamatusarjas „Innovations in science education and technology“ raamat New Developments in Science and Technology (toimetajad Martin Riopel ja Zacharoula Smyrnaiou). Raamatukogus on olemas nii paberversioon kui e-raamat. E-raamat on kättesaadav aadressil: http://www.ester.ee/record=b4679696*est
Vt ka Margus Pedaste retsensiooni raamatule Eesti Haridusteaduste Ajakirjas nr 5(1)/2017.
Ilmunud on Sirje Pärismaa koostatud "Uuenduslik koolidisain kui haridusmuutuste kiirendi. Uuenenud õpikäsitlust toetava õppekeskkonna loomise käsiraamat". Raamat on kõigile kättesaadav ka e-raamatuna.
1. mail ilmus Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) uus number, mis annab ülevaate loodusteadusliku hariduse ja haridustehnoloogia hetkeolukorrast ning pakub antud teema valguses esile kerkivatele probleemidele võimalikke lahendusi. Vt täpsemalt: http://eha.ut.ee/8/ Erinumbri toimetajad on Tartu ülikooli professorid Miia Rannikmäe ja Margus Pedaste ning Tallinna ülikooli professor Priit Reiska.
Populaarse „Lapsehoidja käsiraamatu“ teise trüki kaante vahele on kogutud olulisem osa sellest, mida üks lapsehoidja või ka lihtsalt lapse hoidja lapsest teadma peab. Kirjeldatakse lapsehoidja tööd, antakse põhjalik ülevaade lapse arengust ning kasvukeskkonna mõjudest, laste tegevustest, nende õigustest ja kaitsest. Samuti on raamatus peatükid majapidamis- ja koristustöödest, lapse toitumisest ning juhised lastehaiguste ja õnnetuste korral toimimiseks. Raamatu autorid on oma valdkonna asjatundjad, kes korraldavad ka lapsehoidja kutseeksamile eelnevaid koolitusi. Raamatu üks autoritest on meie instituudi emeriitdotsent INGER KRAAV.
Eesti firma Dilesy on välja andnud uudse mänguasja-õppevahendi - digitaalse jutupliiatsi. Meil on olemas praegu nn jutupliiatsi stardikomplekt, vt täpsemalt kahelt alumiselt lingilt.
Valminud on äärmiselt oluline käsiraamat erivajadusega ja puuetega laste vanematele ning lähedastele „Teekond erilise lapse kõrval“. Puudest või kroonilisest haigusest tingitud erivajadustega laste lähedased põrkuvad tihti rägastikule sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemis, kus lapsele vajaliku abi ja toe leidmine on aja- ja energiakulukas. Iga päev tekib uusi küsimusi, segunevad hirm ja abitus. Samal ajal on vaja toime tulla lapse tavapärasest oluliselt suurema ravi-, arendamis- ja hooldusvajadusega ning iseenda füüsilise ja vaimse kurnatusega. Kui lapse sünd ja kasvatamine paneb proovile perekonnasuhted, enesehinnangu, väärtused ja toimetuleku, siis erivajadusega lapse puhul on see koorem mitmekordne.
Millist abi pakub sotsiaal- ja haridussüsteem erivajadustega lastele ja noortele? Mis muutub, kui laps jõuab täiskasvanuikka? Just nendele ja paljudele teistele küsimustele vastab lapse elukaare kontekstis Eesti Puuetega Inimeste Koja uus käsiraamat „Teekond erilise lapse kõrval“.
Raamatu e-versioon on kättesaadav leheküljelt:
http://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2012/03/Teekond-erilise-lapse-k%C3%B5rval.pdf-WEB.pdf
või aadressil http://www.ester.ee/record=b4644565*est
Justiitsministeeriumil on koostöös siseministeeriumiga on valminud elektrooniline „Lapse küsitlemise käsiraamat“, mis on mõeldud kõigile lastega kokku puutuvatele spetsialistidele, kel on vaja lastega keerukatel teemadel vestelda. Raamat aitab paremini mõista lapse vajadusi ja väljendusviise, mõeldes eelkõige lapse turvalisusele. Raamatu abil on võimalik saada juurde või kinnistada koolitustel omandatud teadmisi lapse psühholoogiast, arengust ning viisidest, kuidas sõltuvalt eesmärgist ning vajadusest lapsega vestelda.
Käsiraamat on 2012. aastal kohtunikele koostatud käsiraamatu „Lapse küsitlemine kohtumenetluses“ uuendatud versioon. Käsiraamatu autoriteks on Kristjan Kask ning Anneli Liivamägi-Hitrov. Käsiraamatu valmimisele aitasid kaasa Riigikohtu koolitusosakond, Päevakera OÜ ning keeletoimetaja Airi Männik, käsikirja kommenteerisid Kristi Mäe, Liia Kilp, Karin Sadam, Kaili Tooming ning Raul Heido. Lapse küsitlemise käsiraamatu võrgukodu asub aadressil: www.kriminaalpoliitika.ee/lapsekysitlemisekasiraamat
Ilmus Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) erinumber.
Väljaanne avab kaasava hariduse ja tõenduspõhise sekkumise teemat, tutvustades näiteid nii Eestist kui välismaalt.
http://www.ht.ut.ee/et/uudised/eesti-haridusteaduste-ajakirja-uues-numbr...
http://eha.ut.ee/6/
„Kultuur, kõne ja Minu Ise“ on raamat Minu Isest, sellest, kes me vaimsete olevustena oleme. See on täiesti kasutu raamat – siit ei leia ühtegi nõuannet. Siin pole üldse juttu pereprobleemide lahendamisest, vaimsest täiustumisest, ajupotentsiaali kasutamisest, mõjustamise võtetest, eneseleidmisest ega kõigest muust taolisest. Selle asemel leiate siit ühe võimaliku viisi mõistmaks, mis on psüühika, mis on elu, mis on keskkond ning mis on meel, keel, märk, kõne ja kultuur. Saate samuti teada, mis on emotsioon, teadvus, alateadvus ning vaba tahe.
Määratlused üksi ei tee palju targemaks; asja olemuse mõistmiseks käsitletakse ka seda, miks iga oluline nähtus on määratletud just nii ja kuidas Minu Ise erinevate tahkude mõistmisest kujuneb arusaamine psüühikast tervikuna. Saab selgemaks, mis on meie olemises bioloogiliselt määratud ja näeme, et bioloogiliselt saame kaasa vaid võimaluse psüühika tekkimiseks ja arenguks. Psüühika kujuneb vastasmõjus keskkonnaga. Enamgi veel, raamatust saab teada, miks meil on põhjust arvata, et on olemas eriliselt inimlikud psüühilised omadused. Inimlik psüühika tekib ainult kultuurikeskkonnas, mille määravaks tunnuseks on kõne kasutamine. Seepärast on ka raamatul just selline pealkiri. Minu Ise kujuneb inimlikuks vaid kultuurikeskkonnas kõnelise suhtlemise käigus.
Võib juhtuda, et pärast selle raamatu läbi lugemist mõistab lugeja nii ennast kui ka teisi inimesi paremini. Sokrates leidis, et on naeruväärne uurida muid asju enne, kui pole aru saadud iseendast. See raamat on kutse enese paremale mõistmisele.
Ilmus Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu toimetiste – keskkonnaharidusliku ajakirja „Kägu“ 23. number (2016). https://loodusaineteliit.wordpress.com/kagu/
Mis juhtub, kui väikelaps saab emotsionaalse trauma? Kuidas mõjutab terroriseeriv hirm lapse aju? Kas ja kuidas on aju võimeline sellest taastuma? Lastepsühhiaater Bruce Perry on ravinud lapsi, kes on seisnud silmitsi kirjeldamatute õudustega: jäänud ellu genotsiidis, näinud pealt oma vanemate mõrvu, kasvanud puuris, suletud kapis või äärmuslikes religioossetes sektides, perevägivalla ohvreid.
Raamatus "Poiss, keda kasvatati nagu koera" räägib ta selliste laste lugusid traumast ja taastumisprotsessist. Dr Perry selgitab väga ilmekalt, mis juhtub ajus, kui laps seisab silmitsi ekstreemse stressiolukorraga. Ta kirjeldab oma meetodeid selle valu kergendamisel, et aidata lapsel kasvada hingeliselt terveks täiskasvanuks.
Sügavalt liigutav, samas ilustamata raamat näitab ausalt, et ainult siis, kui me mõistame aju toimimise põhimõtteid, saame loota isegi kõige katkisema hingega lapse paranemisele. Raamatut saab huvi korral endale tellida lehelt www.kasupered.ee. Bruce Perry, autor: "Kõige olulisemad õppetunnid, mida ma nendelt lastelt olen saanud, on olulised meile kõigile. Trauma mõistmiseks peame aru saama inimajust. Selleks, et aru saada, kuidas lapsed paranevad, peame mõistma, kuidas nad õpivad armastama, kuidas nad väljakutsetega toime tulevad ja kuidas stress neid mõjutab. Mõistes, millist hävitavat mõju avaldavad vägivald ja hirm armastusele ning töövõimele, hakkame paremini mõistma iseennast ja hoolitsema meid ümbritsevate inimeste, eelkõige laste eest".
Taani kliinilise psühholoogi Niels Peter Rygaardi raamatu "Kiindumushäirega laps. Praktilise teraapia käsiraamat" teine, parandatud trükk eesti keeles ja sama raamat ka vene keeles. See raamat on mõeldud asenduskodude töötajatele, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, kasuvanematele, pedagoogidele ja kõikidele inimestele, kes puutuvad kokku vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega.
Raamatu autor Niels Peter Rygaard (1952) on rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoog ja terapeut, Taani Psühholoogide Assotsiatsiooni liige ning litsenseeritud nõustaja lapse arengupsühholoogia küsimustes. Ta on vanemliku hooleta laste hooldajatele mõeldud Euroopa Liidu haridusprogrammide algataja, autor ja kaasarendaja, samuti mittetulundusorganisatsiooni http://www.fairstartglobal.com/ asutaja. Raamatut (nii eesti- kui venekeelset) on võimalik tellida MTÜ Igale Lapsele Pere kodulehelt: http://www.kasupered.ee/ hinnaga 25 eurot, lisandub postikulu.
Šveitsi sotsiaalpedagoogi, kunstiõpetaja, ema ja täiskasvanute koolitaja Rita Laube raamat „Loomulik õppimine toetudes uudishimule ja huvile“ on tõlgitud eesti keelde.
Rita Laube kirjutas raamatu sel ajal, kui ta tegeles rasketes peresuhetes olevate lastega. Autor kirjeldab loomulikku õppimist, mida ta koges oma last jälgides, lastega Spiel- und Lernortis töötades, ning loob pildi, kuidas igas vanuses inimesed võiksid Spiel- und Lernortile sarnastes keskustes uudishimust ja huvist lähtuvalt õppida. Vt pikemalt http://www.meistritekool.ee/loomulik-oppimine-toetudes-uudishimule-ja-huvile/
Haridus- ja kooliteemalise käsiraamatu „Rõõmuga kooli. Kodu ja kooli koostöö käsiraamat” koostajate ja toimetajate Aune Valgu ja Kristel Ressi sõnul said raamatu koostamise tõukejõuks nende endi, Tartu lapsevanemate küsimused selle kohta, kas kooli peaks saama valida ja kooliellu sekkuda ning kuidas teha seda nii, et lapse ja pere huvid poleks vastuolus kogukonna omadega. Kuidas rajada usalduslik suhe kooliga, mida kool ootab kodult, millised võimalused on lapsevanematel kooliellu sekkuda ning kas see üldse on vajalik – nende küsimuste üle on küllap iga oma järeltulija käekäigust hooliv vanem vähem või rohkem mõtisklenud. Lisaks lapsevanematele saavad kogumikust teadmisi juurde õpetajad, näiteks ideid, kuidas oma klassi lastevanematega sisulist koostööd arendada.
28 kaasautori seas on lapsevanemaid, koolijuhte, õpetajaid ja uurijad Tartust ja mujalt Eestist, nii ongi kaante vahele saanud peale kogemuslugude ka uuringute kokkuvõtteid Eesti ja muu maailma kohta. Raamatu on välja andnud Tartu Linnavalitsuse haridusosakond ning see oli osa projektist "Tõenduspõhine lähenemine - uus koolikultuur Eestis (TULUKE)", mida rahastati EMP toetuste programmi "Riskilapsed ja -noored" taotlusvoorust "Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis". Raamatu PDF-versiooni saab tasuta lugeda aadressilt http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:285746
Ilmus logopeedia-alane kõrgkooliõpik „Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia“. Õpiku toimetajad on TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud Marika Padrik ja Merit Hallap. Autoriteks on nii TÜ logopeedia õppejõud kui ka logopeedid-praktikud. Õpikus käsitletakse kõiki peamisi kommunikatsioonipuudeid ning ka neelamishäireid teaduse viimaste seisukohtade ja Eesti logopeedia parima praktika näitel. Tegemist on eelkõige õppevahendiga tulevastele logopeedidele, kuid kasulikku infot saavad kõik spetsialistid, kelle töö tulemuslikkus sõltub inimese kommunikatsioonivõimest. (Tulevastele) õpetajatele on kindlasti abiks teadmine millised kõne- ja/või keeleprobleemid võivad mõjutada toimetulekut igapäevases elus, sh õppimisel.
20. sajandi ühe väljapaistvama psühholoogi Lev Võgotski (1986–1934) tööde vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud. Vaid 38-aastaselt tuberkuloosi surnud teadlase tegevus eeskätt arengupsühholoogias, aga ka esteetikas ning defektoloogias on pälvinud laialdast teaduslikku vastukaja. Teda on nimetatud ka psühholoogia Mozartiks. Võgotski laiendas oluliselt ettekujutust lapse vaimse arengu psühholoogiast, hakates bioloogiliste tegurite kõrval tähtsust omistama ka sotsiaalkultuurilistele faktoritele.
L. Võgotski (1986–1934) töö „Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus“ kujutab endast nii teoreetilist kui ka praktilist käsitlust laste loovuse ja mängu olemusest ning selle arendamise võimalustest laste erinevatel arenguperioodidel. Teos on mõeldud nii lastega tegelevatele pedagoogidele kui ka käsitletavatest probleemidest huvitatud lastevanematele.
http://www.thinkbefore.eu/ Mõtle, mida tarbid : vali vähem ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid. Käsiraamat õpetajale / Heli Nõmmsalu, Katrin Juhanson, Tiina Elvisto jt. (autorid), Marju Robal (toim.), Balti keskkonnafoorum.
https://issuu.com/balticenvironmentalforum/docs/teachershandbook_est
Remont. 2016. aasta jJuulis ja augustis toimus Salme 1a raamatukogu fondiruumi remont. Kolimise käigus tuli muuhulgas välja tagaseinale joonistatud tahvel.
Remondi käigus said värskenduse seinad ja lagi, taastati põrand ja uuendati valgustust. Lugeja jaoks väärib märkimist paranenud valgustus ja riiulite ülevaatlikkus. Pildid ruumist enne ja pärast remonti on näha lehe allosas galeriis.