Õpilaste hindamisvahendid | Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Õpilaste hindamisvahendid


Enne hindamisvahendite kasutuselevõtmist on soovitav kujundada koolis ühine arusaam ja teadmine läbivate teemade sisust ja õpetamise võimalustest. Ühise teadmise baasilt on võimalik hindamisvahendi rollist sarnaselt aru saada ning läbiva teema õpitulemusi ainevaldkondade ja õpetajate vahel jagada.
Hindamisvahendid on koostatud selliselt, et nende osi on võimalik kasutada ka eraldi, st hindamisvahend koosneb erinevatest hindamisülesannetest, mis kokku moodustavad terviku, aga millest igaüks hindab mingit konkreetset pädevust või pädevusi. Pakutud ülesannete hulgast on igal koolil võimalik teha oma võimalustest lähtuvalt valik. Samuti on igal kasutajal võimalik hindamisvahendeid vajaduse korral muuta.
Õpilaste hindamisvahendid on esitatud läbivate teemade kaupa.
Ühe läbiva teema hindamisvahend sisaldab
  • läbiva teema eesmärke,
  • õpitulemusi,
  • ülesandeid õpitulemuste kaupa,
  • hindamisvahendi kasutamise soovitusi õpetajale,
  • lõimingu soovitusi.
Sama hindamisvahendit saab kasutada korduvalt, näiteks õppeaasta algul ja lõpus või enne koolitust või õppust ja vahetult selle järel ja siis mingi aja möödudes. Sama õpilastegrupi korduv hindamine võimaldab koguda tagasisidet pädevustes toimunud arengute ja õpetamise tulemuslikkuse kohta. Õpetajatele annab see võimaluse teha vajadusel korrektiive õpetamise sisus, viisis või intensiivsuses.
Kui läbiva teema pädevuste hindamise käigus kogutud tulemusi on võimalik statistiliselt analüüsida, siis saab analüüsi teha õppeainete raames. Näiteks gümnaasiumi õpilased saavad matemaatika õpetaja juhendamisel kursuse „Tõenäosus ja statistika” raames analüüsida II kooliastme õpilaste läbivate teemade hindamisvahenditega kogutud andmeid, saavutades nii läbivate teemade, kui ka ainealased pädevused.
Muutuste hindamiseks on oluline läbivate teemade alaste tegevuste süsteemsus (sh õpitulemuste hindamise süsteemsus). Oluline on kogutud andmetest koostada iga õpilase kohta tema arengut iseloomustav andmete kogum. Viimane võib olla nii paberkandjal kui ka elektrooniline õpimapp, arengumapp vms, mis sisaldab erinevat tüüpi teavet ja mida haldab nii õpilane ise kui ka konkreetse tegevuse eest vastutav õpetaja/koolitöötaja. 

Mida on oluline teada õpilaste läbivate teemade õpitulemuste hindamisel?
Igasuguse hindamise, sh läbivate teemade hindamise vajadus 
Hindamine on igasuguse õppimisega kaasnev tegevus, kuid see ei ole alati õppimist toetav, planeeritud ja õpilasele edastatud osa õppimisest. Hindamine peab seostuma õpetamise eesmärgiga ning andma infot selle kohta, kas õpilane on seatud eesmärgid ja õpitulemused saavutanud. Samuti peaks hindamine näitama õppimises toimunud edasiminekut, kaasa aitama edaspidisele õppimisele ja andma teavet õpetamisel kasutatud õppemeetodite ja -viiside sobivuse kohta. 
Hindamine hoiab õpilase vanemaid kursis õpilase edusammudega ning annab riigile kindlustunnet, et kool täidab riiklikku õppekava. Lisaks aitab hindamine koolil võrrelda ennast oma varasemate tulemuste või teiste koolidega. Kõik eelpool toodu kehtib ka läbivate teemade hindamise kohta.
Läbivate teemadega hinnatavad aspektid
Väljatöötatud hindamisvahendite aluseks on riikliku õppekava hindamiskäsitus (sh kujundav hindamine) ning hindamisülesannete koostamisel on arvestatud nii läbivate teemade õpitulemuste teadmiste, oskuste kui ka hoiakute aspekti. Arvesse võeti ka läbivate teemade omavahelisi seoseid, samade aspektide hindamine võib toimuda mitmes läbivas teemas erineva rõhuasetusega. 
Läbivate teemade õpitulemuste hindamine peaks võimalusel toimuma läbi tegevuste, mis tähendab, et teadmisi, oskusi ja hoiakuid võiks hinnata õpilase tegevuse käigus. Ülesannetesse on püütud tuua selliseid situatsioone, mille kaudu õpilane saab näidata oma pädevusi. Vajadusel võib hindamistulemusi salvestada (nt koostada õpimapp, teha video), mis võimaldab edaspidi hindamistulemusi kiiremini ja hõlpsamalt käsitleda (nt arenguvestlusel). Samuti võimaldab hindamistulemuste säilitamine tulemusi võrrelda õpilase varasemate ja ka hilisemate tulemustega ning jälgida seeläbi õpilase arengut. 
Hindamisülesannete koostamisel on silmas peetud õpitulemuste erinevate aspektide (teadmised, oskused, hoiakud) tasakaalustatud hindamist, sellest tulenevalt võib hinnatav tegevus või sooritus toimub mitmes etapis. Näiteks alustatakse teadmistepõhiste ülesannetega, millele järgnevad oskuste ja hoiakute kujundamisele suunatud ülesanded või tegevused. Läbiva teema hindamisel on võimalusel kombineeritud eri tüüpi tegevusi ja ülesandeid, mis arvestaksid ka hindamise töö mahtu, saadava info hulka ning erinevaid hindajaid. Samuti loodi õpilaste hindamisalase pädevuse arendamiseks õpilase enese- ja kaaslase pädevuste hindamist võimaldavaid vahendeid. 
Läbiva teema ja õppeaine õpitulemuste hindamisülesannete seos
Läbiva teema hindamisvahendid sisaldavad eelkõige läbiva teema õpitulemusi hindavaid ülesandeid ja küsimusi. Läbiva teema õpitulemuste täpsustamisel ja hindamisvahendi koostamisel arvestati ka läbiva teema seoseid temaga sisuliselt lähedaste õppeainetega (näit keskkond ja jätkusuutlik areng ning bioloogia, geograafia, loodusõpetus). Läbivate teemade seosed eri ainevaldkondadega on erinevad - mõne läbiva teema seos aineõppega on tihedam, nt ühiskonnaõpetus ja jätkusuutlik areng. 
Läbivate teemade hindajad
Õpilaste läbivate teemade õpitulemuste hindajateks võivad olla erinevad inimesed, lähtuvalt igas koolis tehtud konkreetsemast rollijaotusest ning hindaja pädevust arvestades:
a) klassijuhataja, kelle ülesandeks on oma klassi õpilase aineüleste pädevuste pidev jälgimine läbi erinevate ühistegevuste ning ainealase õppeedukuse andmete haldamise (näiteks võiks e-kooli panna juurde läbivate teemade õpitulemuste saavutatust kirjeldava info);
b)  aineõpetaja, kelle ülesandeks on rakendada läbivate teemade alast õpet oma ainetunnis ning viidata aine seostele läbivate teemadega. Aineõpetaja võib kasutada läbiva teema hindamiseks ka ainult mingit osa hindamisvahendist, näiteks hinnata seda ühe komponendina ainealaste pädevuste sees;
c) läbiva teema koordinaator või nõustaja, koolipsühholoog, meditsiinitöötaja jt kellel on individuaalne kontakt õpilastega seoses oma esmatasandi nõustamistegevusega;
d) huvitegevuse õpetaja, kelle juures õpilased arendavad oma huvitegevusega seotud pädevusi ning kelle kontakt õpilasega leiab aset hoopis teises situatsioonis kui aineõpetajal või klassijuhatajal. Huvitegevuse õpetajal on võimalik jälgida õpilase hoiakute kujunemist isegi tõhusamalt kui üksikul aineõpetajal;
e) õpilane ise läbi enesehindamise.
Läbivate teemade pädevuste hindamise tulemusi on võimalik koondada ka klasside kaupa, näiteks on mõnedes koolides moodustatud klassinõukogud (ühe klassi põhine otsustuskogu), mille ülesandeks on koguda kokku antud klassi puudutav info kõikidelt selle klassiga tegelevatelt kooli töötajatelt (sh medõde, kooli psühholoog, huvitegevuse õpetajad jt) ning teha selle põhjal otsuseid, kuidas antud klassil (või mõnel antud klassi õpilasel) läheb, lahendada ühiselt tekkinud probleeme ning leppida kokku võimalikud ühised lähenemised (nt õpetamise meetodid) sellele klassile (või mõnele selle klassi õpilasele).
Hindamisvahendite kasutamine 
Enne hindamisvahendite kasutuselevõtmist on soovitav koolis kujundada ühine arusaam ja teadmine läbivate teemade sisust ja õpetamise võimalustest. Ühise teadmise baasilt on võimalik hindamisvahendi rollist sarnaselt aru saada ning läbiva teema õpitulemusi ainevaldkondade ja õpetajate vahel jagada.
Hindamisvahendid on koostatud selliselt, et nende osi on võimalik kasutada ka eraldi, st hindamisvahend koosneb erinevatest hindamisülesannetest, mis kokku moodustavad terviku, aga millest igaüks hindab mingit konkreetset pädevust või pädevusi. Üks osatervik võib sisaldada mitmeid küsimusi ja/või ülesandeid. Igal õppetegevuse tasandil, sh tunnivälistes tegevustes toimuval läbivate teemade hindamisel, püüti luua seos kooli igapäevase õppetegevusega. Pakutud ülesannete hulgast on võimalik igal koolil teha oma võimalustest lähtuvalt valik, milliseid hindamisvahendeid õpetajad kasutada soovivad. Üldjuhul on hindamisvahendit võimalik kasutada osade kaupa, kogudes tagasisidet mingite konkreetsete pädevuse saavutatuse kohta.
Sama hindamisvahendit saab kasutada korduvalt, näiteks õppeaasta algul ja lõpus või enne koolitust või õppust ja vahetult selle järel ja siis mingi aja möödudes. Sama õpilastegrupi korduv hindamine võimaldab koguda tagasisidet pädevustes toimunud arengute ja õpetamise tulemuslikkuse kohta. Õpetajatele annab see võimaluse teha vajadusel korrektiive õpetamise sisus, viisis või intensiivsuses.
Kui läbiva teema pädevuste hindamise käigus kogutud tulemused on käsitletavad andmetena, mida on võimalik statistiliselt analüüsida, siis saab analüüsi teha õppeainete raames. Näiteks gümnaasiumi õpilased saavad matemaatika õpetaja juhendamisel kursuse „Tõenäosus ja statistika” raames analüüsida II kooliastme õpilaste läbivate teemade hindamisvahenditega kogutud andmeid, saavutades nii läbivate teemade, kui ka ainealased pädevused. 
Muutuste hindamiseks on oluline läbivate teemade alaste tegevuste süsteemsus (sh õpitulemuste hindamise süsteemsus). Oluline on kogutud andmetest koostada iga õpilase kohta tema arengut iseloomustav andmete kogum. Viimane võib olla nii paberkandjal kui ka elektrooniline õpimapp, arengumapp vms, mis sisaldab erinevat tüüpi teavet ja mida haldab nii õpilane ise kui ka konkreetse tegevuse eest vastutav õpetaja/koolitöötaja.
Hindamistulemuste analüüsimine
Läbivate teemade hindamisel on oluline järgida põhimõtet, et kogutud andmeid analüüsitakse ning saadud teavet kasutatakse õpilaste edasise tegevuse planeerimisel, kooli õppekava koostamisel, õpetajate täiendkoolitamisel jne. Õpilase kohta kogutud teavet on oluline kasutada õpilase edasise õppimise toetamisel. 
Hindamise käigus kogutud andmeid võib analüüsida ja nende põhjal järeldusi teha näiteks 
a) aineõpetaja, kasutades ekspertide poolt koostatud hindamisjuhendit, kui hinnatavad aspektid on seotud mõne konkreetse õppeainega;
b)  6. klassi õpilane ise, näiteks matemaatika või arvutiõpetuse tunnis;
c)  gümnaasiumi õpilane oma loovtöö tegemisel või matemaatikas statistika kursuse raames;
d)  konkreetse tegevuse (või läbiva teema) eest vastutav isik.
Läbivate teemade rakendamiseks ja hindamiseks vajaminevad ressursid
Läbivate teemade käsitlemine ja hindamisülesannete kasutamine ei tohiks olla koolis eesmärk omaette ning muutuda koolile koormavaks tegevuseks lisaressursside osas. Läbivate teemade efektiivseks rakendamiseks on oluline silmas pidada järgmisi ressursivajadusi.
1. Teadmised
Õpetaja võib vajada läbiva teema õpetamise ja hindamise alast koolitust, et olla pädev nende teemade sisus, seosekohtade märkamisel ja kaardistamisel kooli õpikeskkonna eri tasanditel. Vastava teadmise osas saab õpetajat aidata näiteks läbiva teema koordinaator, läbiva teemaga tihedamalt seotud õppeaine õpetaja või keegi selles vallas kompetentne töötaja.
2. Aeg
Hindamisvahendi kasutamine eeldab selle eelnevat planeerimist, hindamisülesannete läbiviimist ja tulemuste analüüsimist. Selleks on võimalik kasutada ka seniseid töövorme – näiteks laiendada aineõpetaja või klassijuhataja tööülesandeid, jagada ülesanded erinevate töötajate vahel vms.
3. Haridustehnoloogilised vahendid
Läbivate teemade hindamiseks saab kasutada kaasaegset tehnoloogiat (esitlustehnika, audio- ja videosalvestuse ja -taasesitluse tehnoloogia), aga hindamisvahendi koostamisel on ka arvestatud võimalusega, et koolis vastavat tehnoloogiat ei ole ning seega leidub hindamisvahendis ülesandeid, mis ei eelda tehnoloogia  kasutamist.
4. Koostöövalmidus 
Läbivate teemade alased pädevused kujunevad läbi mitmekesiste õppevormide, mille juures on oluline koostöö kooli töötajate vahel, aga ka partnerite leidmine väljastpoolt kooli ja koostöömudelite loomine. Läbivate teemade hindamiseks sobivad aktiivset suhtlemist soodustavad õppesituatsioonid (aktiivõpe), aga ka projektõpe, ühisüritus, uurimistöö jne.
 

Läbivate teemade II kooliastme hindamisvahendite kasutusjuhend

Läbiva teema hindamisel ei kasutata üldjuhul numbrilist hindamist. Tagasisidet antakse enamasti kirjeldavate hinnangutena, sest teadmiste kõrval on väga olulisel kohal just kogemuste pakkumine, oskuste ning hoiakute kujundamine.
Õpetaja roll on märgata ja suunata õpilase käitumises ja hoiakutes läbivate teemade õpitulemustega seotud aspekte. Seda saab teha jälgides ja juhendades õpilasi klassitunnis erinevate ülesannete lahendamisel, analüüsides õpilase kirjalikke ja ka suulisi arutlusi, pöörates tähelepanu õpilase aktiivsusele või seda pärssida võivatele teguritele (sh. hoiakud, psühholoogilised või sotsiaalsed tõrked, grupidünaamika vms) klassivälises tegevuses ning kooliüritustel osalemisel. Õpetaja ei pea õpilast ja tema käitumist pidevalt jälgima, küll on aga oluline seostada oma tähelepanekuid mujalt kogutud informatsiooniga (kolleegide tähelepanekud, lapsevanematelt kuuldu, õpilase enda poolt antud informatsioon). See võib olla oluline tervikliku pildi loomiseks, kuna õpilase käitumist konkreetses klassitunnis võivad mõjutada erinevad tegurid.
Hindamisvahend on soovituslik, seda võib õpetaja muuta, kohandada ja kasutada vastavalt võimalustele ning vajadusele.
 
Kes saavad hindamisprotsessis osaleda?
 
Õpilased – enda teadmiste, tegevustes osalemise või hoiakute hindamise ja eneseanalüüsi kaudu.
Õpetajad, klassijuhatajad, kooli töötajad, noorte- või huviringide juhid jt – saavad õpilaste käitumist vaadeldes anda hinnanguid õpilase valmidusele, käitumisele konkreetsetes situatsioonides ning hinnata muutusi õpilaste käitumises. Samuti on oluline märgata õpilaste arenguvajadusi või oskusi ja hoiakuid, mille kujundamisel vajab õpilane toetust.
Partnerorganisatsioonide (näiteks konkreetse läbiva teemaga seotud ametite,  mittetulundusorganisatsioonide, kohalike omavalitsuste, ettevõtete) esindajad – hindavad õpilaste osalemist, aktiivsust, omaalgatust, ettevõtlikkust, hoiakuid, tegevust toetavaid teadmisi jm olulist.
Kaasõpilased – tagasiside andmise kaudu läbiviidud tegevustele või meeskonnatööle, kaaslaste  käitumise või situatsioonide, tunnete või emotsioonide  peegeldamiseks. Kaasõpilaste hinnangud on kasulikud teatud hoiakute ja nende tähenduse üle arutlemiseks, arvamuste paljususe väljatoomiseks ja ühisarvamuse kujundamiseks.
 
Milliseid meetodeid hindamisel kasutada?
Õpilase eneseanalüüs
Eneseanalüüsi saab kasutada tegevuste hindamiseks väljaspool klassitundi, ainetundides ja klassijuhataja tunnis. Sellisteks ainetundideks võivad olla kõik hinnatava läbiva teemaga seotud õppeained. Õpilased selgitavad, kuidas nad hindavad oma tegevuse planeerimist ja tulemusi, omaenda tegutsemise aktiivsust, vajadust sekkuda, aga ka seda, mis takistas neil oma arvamust avaldada, tegutseda, teisi kaasata jms. Õppeprotsessi lõpus analüüsivad õpilased endas toimunud muutusi – esialgu alustades lihtsamast nagu näiteks:  mida uut teada sain, mis mind mõtlema pani jms.
Eneseanalüüs sobib hästi erinevate hoiakute kujundamiseks ja hindamiseks, sest toetab põhjus-tagajärg seoste loomist ning võimaldab hinnata hoiakutes toimunud muutusi. Veel sobib eneseanalüüs hästi õpilase kogemuste hindamiseks ja õpilase eneseteadlikkuse tõstmiseks. Selleks saab kasutada nii kirjalikke ankeete kui õpetaja vestlust õpilas(t)ega.
Vaatlus
Õpetajad, noortejuhid, aga ka kaasõpilased saavad hinnata õpilaste teadmiste, oskuste omandamist ning hoiakute kujunemist jälgides õpilaste käitumist erinevate ülesannete lahendamisel nii individuaalselt, grupis, kui ka meeskonnas tegutsedes. Jälgida saab ka arutelude kujunemist ja sisu, protsesse, õpilase huvi erinevate tegevuste ja teemade vastu ning tähelepanelikkust ümbritseva suhtes (sh sekkumisvalmidust).  Vaatlusel tehtud tähelepanekud märgitakse üles ning tehtud tähelepanekuid kasutatakse pidevalt õpilase arengu toetamisel õppe-ja kasvatusprotsessis ning arenguvestlusel õpilasele ja lapsevanematele tagasiside andmisel.
Näidisolukordade lahendamine, situatsiooni- ja rollimängud
Näidisolukorrad ja rollimängud annavad võimaluse hinnata edasiantud teadmiste ja oskuste kasutamist elulistes situatsioonides, aga ka õpilase võimalikku käitumist, loovust ja tegutsemist. Olukordade hindajateks võivad olla nii õpetaja kui vaatleja, kaasõpilased hinnangute andjatena kui ka õpilased enesehinnangutena, milles nad põhjendavad tehtud otsuseid ja käitumist. Meeles tasub pidada, et  mängulistes olukordades käituvad õpilased sageli teisiti kui päriselus (nt ei arvesta riski, kirjeldavad enam „ideaalset“ käitumist, jne). Õpetaja saab harjutuse käigus tehtud tähelepanekuid, aga ka vaatlejate või õpilaste tagasisidet kasutada õpilase hoiakute kujunemise jälgimisel.
Vestlus
Teadmiste ja oskuste omandamise või hoiakute kujunemise kohta saab kõige lihtsamalt tagasisidet koguda õpilasega vesteldes. Seda saab teha mõnd konkreetset juhtumit analüüsides ja/või arutades ühiselt õpetaja ja (või kui ka) õpilase tähelepanekuid. Analüüsida tasub, millised on need teadmises, oskused ja hoiakud, mida õpilane võiks arendada või millele tähelepanu pöörata.
Tagasisideankeedid
Tagasisideankeete saab kasutada konkreetse tegevusetapi või protsessi lõppedes, mõne ürituse või tegevuse kokkuvõtvaks hindamiseks. Tagasiside ankeete kasutatakse näiteks saadud kogemuse hindamiseks ja edasiste tegevuste vajaduste kaardistamiseks. Ankeedid võivad olla nii anonüümsed kui personaalsed. Õpilase isikliku ankeedi küsimusi saab kasutada ka grupiarutelu läbiviimiseks.
Kokkuvõtvad arutelud
Peale tagasisideankeetidest kokkuvõtte tegemist on hea viia läbi täiendavalt veel kokkuvõttev arutelu, mis annab grupile võimaluse põhjendada ja täiendada kirjalikult antud tagasisidet. Näiteks õpilaste poolt individuaalselt täidetud ankeetide küsimusi võib hiljem lasta kollektiivselt läbi arutada ja leida neile ühised vastused. Grupiaruteludes õpilased õpivad üksteiselt. Õpetaja ülesandeks on panna tähele erinevaid lähenemisi ning vajadusel selgitada, põhjendada, aidata mõista põhjuseid ja tagajärgi.  Nii on hindamistegevused ka õpetliku loomuga.
 
Kui sageli hinnata?
Muutuste hindamine – otstarbekas on analüüsida korra aastas õppeaasta lõpus või isegi harvem, näiteks kooliastme lõpus. Selleks, et oleks võrdlusmaterjal, võib olla vajalik hindamistegevuste läbiviimine ka õppeaasta/kooliastme alguses. Hinnata saab nii uute teadmiste, oskuste omandamist kui hoiakute kujunemist.
Jooksvad tähelepanekud - õpetaja teeb erinevaid tegevusi jälgides märkmeid õpilaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kohta. Õpilasele ja vanematele antakse tagasisidet enamasti arenguvestlusel, aga vajadusel ka väljaspool seda, nt kui õpilane käitub tavapäratult.
Tagasiside andmine protsessi/tegevuse lõppedes - vahetult pärast konkreetse ettevõtmise toimumist või harjutuse läbiviimist (sh nt. rollimäng), et õpilane saaks mõelda erinevate käitumisviiside peale ning võimalikud olukorrad enda jaoks mõttes läbi mängida või saadud kogemusest tulenevalt oma harjumusi, käitumist muuta. Hindamine protsessi või tegevuse lõpus on  oluline ka tegevuse abil omandatud kogemuse mõtestamiseks ja kinnistamiseks.
Kogemuste hindamine – sobib nii konkreetsest lühemaajalisest protsessist kokkuvõtte tegemiseks kui pikemaajaliste muutuste hindamiseks, mistõttu saab kogemuste hindamist kasutada vastavalt eesmärgile nii jooksvalt kui kooliaasta lõpus.
 
Kuidas saadud infot kasutada?
Kogutud tagasisidet läbiva teema kohta saab kasutada:
  • edasise õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimisel – nt kui hindamistegevused toovad välja, et teatud teadmised, oskused või hoiakud jäävad mõnel õpilasel või õpilastegrupil oodatust oluliselt nõrgemateks, saab planeerida nende omandamiseks lisaaega, leida efektiivsemaid tegevusi või meetodeid teadmiste ja oskuste edasiandmiseks ning hoiakute kujundamiseks. Hindamistegevused on omal kohal ka siis, kui suurem hulk õpilasi koolis mõne reegli vastu eksib. Õpilastega olukorda analüüsides saab õpetaja teha märkmeid õpilaste hoiakute kohta ja vajadusel  aktiivselt ning professionaalselt sekkuda;
  • konkreetse õpilase hoiakute kujundamisel ja oskuste toetamisel – kui hindamistegevused toovad välja konkreetse õpilase arenguvajadused, saab leida võimalusi nendega arvestamiseks;
  • vastuoluliste väärtuste käsitlemisel – kui on teada, et õpilaste hoiakud on teatud teemadel vastakad, tuleks leida võimalusi õpilaste kogemuste suurendamiseks ja teavitada ning kaasata koostöösse ka lapsevanemad;
  • õpilastele õpetaja tähelepanekute peegeldamiseks, et õpilastel oleks võimalik oma käitumist ja hoiakuid muuta. Eriti oluline on, et igal õpilasel oleks võimalus oma käitumist ja suhtumist ise argumenteeritult põhjendada. Näiteks arenguvestluse läbiviimisel õpilase ja tema vanemaga saab võrrelda õpilase oskuste ja hoiakute kujunemist saadud kogemuste pinnalt.
 
Mis on hindamisel veel oluline?
Õpetaja võib toodud näidisülesannetele lisaks ka ise hindamiseks ülesandeid välja mõelda ja pakutud teemasid muuta, erinevaid teemasid kokku tõsta või üldse ära jätta, kui antud koolis või klassis on selles kokku lepitud. Hindamisülesannete valik ja kasutamine peab olema seotud kooli või klassi õpetamise prioriteetidega.
Tagasiside kogumisel on oluline õpilastele erinevate hindamist võimaldavate tegevuste pakkumine, aga seejuures on oluline jälgida, et õpilane ei peaks tegema midagi vastumeelset, näiteks täitma meeskonnas rolli, milleks ta veel valmis ei ole, osalema tema jaoks vastumeelses tegevuses vms.
Jälgida tuleks ka õpilase enesehindamise kirjelduste, teiste poolt antud hinnangute ja  igapäevase käitumise vastavust.
Hindamistegevused annavad võimaluse tegevusi, kokkuleppeid ja käitumisnorme õpilastega ühiselt arutada ning põhjendada.