Lõppenud projektid
Terviseedenduse tulemuslikkus Eesti koolides (TerVEKool)
Kaasrahastaja: Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programm TerVE, Euroopa Regionaalarengu fond
Vastutav täitja: Margus Tõnissaar, põhitäitjad: Diva Eensoo, Juta Jaani
Haridus- ja teadusministeeriumi tellimisel käivitus 2014. aastal projekt, et toetada õppekavauuenduste – läbivate teemade, lõimingu ning õppimist toetava hindamise põhimõtete rakendamist Eesti koolides õpikogukondade moodustamise abil. Esimeses etapis on õpikogukonnnad moodustanud 12 kooli: Jõgeva Põhikool, Jõgevamaa Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Lähte Ühisgümnaasium, Nõo Põhikool, Rakvere Gümnaasium, Tartu Kesklinna Kool, Türi Põhikool, Valga Põhikool, Viljandi Gümnaasium
Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projektimeeskond: Margus Tõnissaar, Juta Jaani, Maria Jürimäe, Katri Lamesoo
Projekti eesmärk on leida praktilisi ja konkreetse kooli vajadustest lähtuvaid lahendusi kõigi õpilaste võrdseks kaasamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks alates kooli juhtimisest ja õppetöö planeerimisest kuni koolivälise tegevuse ja õpilasesinduste tööni.
Kaasrahastaja: Norra toetuste 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programm
Projektimeeskond: Inga Kukk, Juta Jaani, Maria Jürimäe, Katri Lamesoo
Projekti I etapi eesmärk oli kaardistada erinevate õppega seotud sihtgruppide – õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate arusaamu hindamisest. Kvalitatiivseid meetodeid kasutades uuriti õpetajate, õppijate ja vanemate hindamisega seonduvaid hoiakuid, arusaamu ja ootusi.
Vt ka A. Toomela. Kujundava hindamise teoreetilised probleemid ja neist tulenevad rakenduslikud järeldused
Tellija: Haridus- ja teadusministeerium
Projektimeeskond: Maria Jürimäe, Anita Kärner, Katri Lamesoo
Projekti eesmärk on täpsustada põhikooli õppekava kõigi läbivate teemade alased õpitulemused ning esitada need ühtse dokumendina; koostada kõigi läbivate teemade hindamisvahendid õpilaste II kooliastme läbiväte teemade alaste pädevuste hindamiseks kooli tasandil ning teha need veebis kättesaadavaks; koostada metoodiline vahend kooli tasandi tegevuse hindamiseks; töötada välja hindamisvahendite interpreteerimisjuhendid; selgitada välja partnerid, kes on valmis nõustama koole läbivate teemade rakendamisel.
Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projektimeeskond: Margus Tõnissaar, Juta Jaani, Pille Kõiv, Maria Isabel Runnel
Projekti eesmärk on määratleda Eesti alus- ja üldhariduse riiklike õppekavade (1996–2010) positsioon kaasaegsete rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavamudelite kontekstis; anda hinnang õppekavade põhjendatusele, terviklikkusele ja sidususele; selgitada õpetajate, haridusametnike ja hariduspoliitikute eelistused alus- ja üldhariduse õppekavade suhtes, selgitada õpetajate hindamiskäsitlused ja -praktikad ning nende ootused riiklikus õppekavas hindamist käsitlevale osale; esitada ettepanekute pakett alus- ja üldhariduse õppekavade arendamiseks Eestis. Uuringu tulemusena selguvad tegelikud erinevused riiklikult planeeritud ja õpetaja poolt tajutud õppekava vahel ning õppekava arendamisvajadused rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavamudelite valguses.
Kaasrahastaja: Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm EDUKO, TLÜ ja TÜ ühisprojekt
Projektimeeskond: Edgar Krull, Ene Käärik, Anita Kärner, Maria Jürimäe, Pille Kõiv, Juta Jaani
Uurimuse eesmärk oli võrrelda Eesti põhikooli matemaatika ainekava viie riigi (Bulgaaria, Inglismaa (UK), Ontario (Kanada), Singapuri ja Uus-Meremaa) matemaatika ainekavadega, tuua välja nende peamised erinevused ja sarnasused ning teha ettepanekuid Eesti matemaatika ainekava arendamiseks.Riikide valikul lähtuti esmajoones 2009. aasta PISA matemaatika tulemustest, et esindatud oleksid Eestist edukamad (Singapur, Ontario ja Uus-Meremaa) ning vähem edukamad riigid (Inglismaa ja Bulgaaria). Uurimus valmis koostöös koolimatemaatika keskusega.
Tellija: Haridus- ja teadusministeerium
Projektimeeskond: Hannes Jukk, Triinu Arak, Katrin Kokk, Maria Jürimäe
Projekti eesmärk oli selgitada, milline on koolipsühholoogide praegune praktika testide kasutamisel ning vajadus standardiseeritud testide järele. Projektiaruandes on vastused järgmistele küsimustele: Milliseid hindamisinstrumente Eesti koolipsühholoogid kõige enam kasutavad? Milliste hindamisinstrumentide järgi tuntakse kõige suuremat vajadust? Milline on Eesti õppe- ja teadusasutuste valmisolek testide väljatöötamiseks? Aruanne sisaldab ka välisriikide testimispraktika ülevaadet.
Tellija: Haridus- ja teadusministeerium
Projektimeeskond: Margus Tõnissaar, Jaana Sepp, Triin Hannust, Juta Jaani, Kätlin Konstabel, Triin Kahre, Kadri Järv-Mändoja
Tartu Ülikooli videoportaali UTTV baasil loodud keskkond võimaldab esitada süsteemselt struktureeritud ja lisamaterjalidega varustatud videolõike. Testversioonis on esitatud 16 näidisvideot koos lisamaterjalidega (analüüsiküsimused, videokommentaar, transkriptsioon). Keskkond valmis paralleelselt õppelaborite sisustamiseks vajaliku salvestustehnika katsetamisega.
Projektimeeskond: Margus Tõnissaar, Halliki Harro-Loit, Alar Suija, Ken Rohelaan, Kadri Ugur, Eva Ingerpuu-Rümmel, Siim Kask, Inga Kukk
Projekti eesmärk oli teha teaduskonna üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele kättesaadavaks keskne, mitmekesiste funktsioonidega, turvalist andmetöötlust ja säilitamist võimaldav uuringu- ja testimiskeskkond ning täiendada keskkonda haridusuuringutes vajalike funktsioonidega.
Kaasrahastaja: Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus, programm Tiigriülikool+
Projekti teostaja: OÜ Inditel
Projekti eesmärk oli kindlaks teha, kui sarnased on õpilaste ja õpetajate hoiakud ja ettekujutus „heast“ ja „halvast“ õpetajast ja mil määral „hea õpetaja“ omadused kattuvad kutsestandardis kirjeldatud ülesannetega. Võrreldi õpetajate ja õpilaste ettekujutust „heast“ õpetajast (a) sisu tasandil – kas mainitakse samu omadusi; (b) isikute tasandil – kas neid õpetajaid, kellel on enesekirjelduse järgi „positiivne“ või „negatiivne“ identiteet, peavad ka õpilased paremaks või halvemaks; (c) saadud omaduste struktuuri võrreldi kutsestandardis kirjeldatud õpetajate professionaalsete omaduste ja ülesannetega.
Kaasrahastaja: Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm EDUKO
Projektimeeskond: Margus Tõnissaar, Kenn Konstabel, Anita Kärner, Aire Leppik, Kalev Saar, Kärt Saarsen
Analüüsi eesmärk oli selgitada koolijuhtide ja õpetajate hinnangud ning ootused kooli õppekava arendamise protsessile ja selle tulemuslikkusele; selgitada, milliseid riiklikus õppekavas rõhutatud uuendusi kooli õppekava arendamise käigus prioriteetideks seati; uurida, milliseid probleeme koolijuhid ja õpetajad oma igapäevases töös kooli õppekava jõustumise esimesel aastal tajuvad; töötada välja empiirilise uurimuse tulemuste ja nende võrdluse põhjal teiste riikide uurimistulemustega ettepanekute pakett kooli õppekava arendusprotsessi ning õppekava-alase esma- ja täiendusõppe suunamiseks.
Vt ka Kõiv, Pille; Lamesoo, Katri (2012). School-based curriculum development - document or process? Lindqvist, U (Toim.). Create learning for all – what matters? – CIDREE Yearbook 2012 (105 - 120). Lindqvist, U. (Ed.) : Stockholm, Sweden, Skolverket: Fritze
Kaasrahastaja: Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm EDUKO
Projektimeeskond: Pille Kõiv, Maria Erss, Juta Jaani, Katrin Kalamees-Ruubel, Katri Lamesoo, Anu Masso, Rain Mikser
Projekti põhieesmärk oli koguda ja analüüsida läbivate teemade rakendamise head praktikat Eesti koolides. Uuringu kavandamisel lähtuti keskuse poolt 2008. aastal alustatud suuremahulise uuringu "Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis" esialgsetest tulemustest. Uuringu käigus viidi läbi 16 osaliselt struktureeritud individuaalset või grupiintervjuud. Teiseks analüüsiti uuritud koolide dokumente (arengukava, kooliõppekava, tööplaanid, ainekavad, läbivate teemade rakenduskava jm). Koolidele koostati läbivate teemade rakendamise eneseanalüüsi vormid.
Tellija: Haridus- ja teadusministeerium
Projektimeeskond: Juta Jaani, Ülle Luisk
Projekti põhieesmärk oli uurida kooli kui terviku strateegiaid läbivate teemade käsitlemisel - kuidas koolid on korraldanud õppekava läbivate teemade õpetamise koolis ainetundides ja kogu kooli tegevuses, milliseid struktuure on koolides selleks tarbeks loodud ning milliseid ressursse läbivate teemade õpetamine koolidelt nõuab. Uuriti riikliku õppekava (2002) kohustuslike läbivate teemade "keskkond ja säästev areng", "tööalane karjäär ja selle kujundamine", "infotehnoloogia" ning "meedia ja turvalisus" rakendumist, kaasates koolijuhtkonda, õpetajaid ja õpilasi.
Vt ka Kõiv, P.; Lamesoo, K.; Luisk, Ü. (2010). Õpetajate mured uue riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise eel. Haridus, 4, 2 - 10
Tellija: Haridus- ja teadusministeerium
Projektimeeskond: Pille Kõiv, Halliki Harro-Loit, Judit Strömpl, Piret Luik, Aivar Ots, Margit Tago, Helen Biin, Katri Lamesoo
Analüüsi eesmärk oli selgitada maapiirkonna koolide näitel, millised on kooli organisatsiooni sisemised ja väliskeskkonna tegurid uuenduste algatamisel ja elluviimisel; millised on koolis muutusi soodustavad ja takistavad tegurid; kirjeldada süsteemselt innovatsiooni juhtumeid kahest maapiirkonna koolist.
Kaasrahastaja: Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm EDUKO
Projektimeeskond: Anita Kärner, Indrek Kärner, Marju Lauristin (teaduskonsultant), Ülar Loolaid
Projekti eesmärk oli selgitada aineüleste eesmärkide, sh läbivate teemade kui nende kandjate rolli ja vajalikkust (nii riiklikus kui kooli) õppekavas, ning analüüsida, kuidas aineülesed eesmärgid võivad riikliku ja kooli õppekava tasandil toetada õppeainete omavaheliste ning aineõpetuse ja klassiväliste tegevuste vahelise sünergia ärakasutamist.
Vt ka Harro-Loit, H.; Kello, K.; Ugur, K.; Kõiv, P.; Luisk, Ü. (2007). Läbivad teemad õppekavas: kasutamata sünergiavõimalused. Haridus, 11-12, 18 - 24; "Aineülesed eesmärgid - väljakutse õpetajale"(Universitas Tartuensis 02.11.2007)
Tellija: Haridus- ja teadusministeerium
Projektimeeskond: Katrin Kello, Pille Kõiv, Ülle Luisk, Kadri Ugur, Halliki Harro-Loit
Uuriti vene õppekeelega gümnaasiumite eestikeelsele õppele üleminekuga seotud arvamusi, kogemusi ja ootusi õpilaste, õpetajate, koolijuhtide ja vilistlaste hulgas ning viidi läbi eesti keeles õpetavate või selleks valmistuvate õpetajate omavahelisi tugirühmi kui eestikeelse aineõppe toetamise ja uurimise vahendit.
Tellija: Haridus- ja teadusministeerium
Projektimeeskond: Anu Masso, Katrin Kello, Valeria Jakobson, Kadri Ugur, Anželika Valdre, Liina Raudvassar, Kaili Laansalu, Hiie Asser, Natalja Lapikova
Uuringu eesmärk oli saada ülevaade eesti õppekeelega koolides õppivate mitte-eestlastest õpilaste õpitulemustest, sotsiaalsest toimetulekust ja võimalikest probleemidest nii kooli, õpilase kui ka lapsevanema seisukohast.
Tellija: Haridus- ja teadusministeerium, TLÜ ja TÜ ühisuuring
Vastutavad täitjad: Aaro Toomela, Margit Tago
Projektimeeskond: Aire Raidvee, Anti Teepere, Olev Must
Kutsemagistritöö eesmärgiks on uurida koolieelsete lasteasutuste õppekavade koostamise protsessi ja sellega seonduvaid probleeme. Analüüs tugineb ligi 600 lasteaiaõpetaja ankeetide ja intervjuude tulemustele.
Projekti teostaja: Jana Treier
Uuringu eesmärk oli saada ülevaade 6-7aastaste Eesti laste arengutasemest ning nende õpetajate hindamishoiakutest. Pilootuuringus viidi läbi 3 etapis: lasteaialaste ning 2003. aastal kooliteed alustanud õpilastega.
Tellija: Haridus- ja teadusministeerium
Projektimeeskond: Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õppekavade osakond koostöös üleriigilise alushariduse ning algõpetuse nõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskusega
Riikliku õppekava rakendumise uuring
Projekti teostaja: Agu Laius (Jaan Tõnissoni Instituut)
Üldhariduskooli õppekava innovatsiooni tagamine reaalainetes (matemaatikas, füüsikas ja keemias)
Projekti teostaja: Tiit Lepmann (Tartu Ülikool)
Õpilaskeskse õpetamise kompetentsuse kujundamine ja selle mõju õpilase kognitiivsele ja afektiivsele tegevusele
Projekti teostaja: Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool)
Õppekomplektidele baseeruva integreeritud uurimusliku õppe õppekava väljatöötamine ja rakendamine Eesti põhikoolis
Projekti teostaja: Toomas Tenno (Tartu Ülikool)
Projekti teostaja: Enn Pärtel (Tartu Ülikool)
Projekti teostaja: Üllar Loks (Lähte Gümnaasium)
Projekti teostaja: Ana Kontor (Tartu Kroonuaia Kool)
Projekti teostaja: Agu Laius (Jaan Tõnissoni Instituut)
Projekti teostaja: Karmen Trasberg (Tartu Ülikool)
Projekti teostaja - Jaan Mikk (Tartu Ülikool)
Projekti teostaja: Martin Ehala (Tallinna Pedagoogikaülikool)
Projekti teostaja: Ene-Silvia Sarv (Tallinn Pedagoogikaülikool)
Projekti teostaja: Jüri Afanasjev (Tartu Ülikool)
Projekti teostaja: Jaak Jürimäe (Tartu Ülikool)
Projekti teostaja: Eve Kikas (Tartu Ülikool)
Projekti teostaja: Miia Rannikmäe (Tartu Ülikool)