Kooli enesehindamisvahend | Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Kooli enesehindamisvahend

Kooli enesehindamisvahend on abiks koolidele põhikooli riikliku õppekava läbivate teemade teadlikumaks ja eesmärgipärasemaks käsitlemiseks õppe- ja kasvatusprotsessis. See on mõtlemise ja analüüsi abivahend või spikker, mida võib vaadata; või siis mõttekaart, mis aitab oma kooli läbivate teemade alast tegevust kaardistada. Kool saab selle abil ettekujutuse, kas neil ei ole midagi tervikpildist puudu.
Esimesel korral on oluline kaardistada läbiva teemaga seotud tegevused, fikseerida hetkeolukord. Korraga tuleks vaatluse alla võtta vaid üks läbiv teema või kaks omavahel tihedamalt seotud läbivat teemat. Soovitav on kasutada kooli analüüsivahendi planeerimise, ressursside, rakendamise vormide ja info kogumise planeerimise osa koos kooli arengukava ülevaatamisega.
Teist poolt vahendist - analüüsi osa, saab kasutada tehtu analüüsimiseks mingi kooli jaoks sobiva ajaperioodi järel (aasta, kolme või viie pärast), et hinnata, kuidas arengukavas toodu on rakendunud.
Kuigi kooli eneseanalüüsivahendi küsimused kaardistavad kooli tegevusi tervikuna, ei tähenda see, et kool peab eneseanalüüsivahendit tervikuna kasutama, seda võib kasutada ainult mõne läbiva teema rakendusvaldkonna või hindamise objekti, prioriteediks seatud indikaatori analüüsimiseks, sellest võib välja võtta ka ainult kooli jaoks sobivad analüüsiküsimused või prioriteetsed indikaatorid ning nendega põhjalikumalt tegeleda.
Juba ainult analüüsivahendis toodu läbiarutamine aitab koolil enda läbiva teema alasest tegevusest paremat ülevaadet saada. Analüüsivahendi kasutamine peaks aitama õpetajatel teadvustada läbiva teema eesmärke ja aidata neid eesmärke ülejäänud õppetööga lõimida. Vahendi peamine eesmärk on aidata lõimida aineüleseid tegevusi igapäevase õppetöö ja õppeväliste tegevustega ning aidata tehtut analüüsida.
Info ühe läbiva teema kohta on väga paljudel erinevatel inimestel, kes koolis läbiva teemaga kokku puutuvad, nt aineõpetajatel, klassijuhatajatel, huvijuhil, õpilastel, lapsevanematel jne. Näiteks võib õpetaja teha aineõppega seotud osa, klassijuhataja üldise, huvijuht kooli tegevuste, koostöövormide ja tagasiside osa, juhtkond ressursside ja läbiva teema koordinaator või töörühm planeerimise osa. Seepärast on oluline esmalt välja selgitada, kelle käest läbiva teema infot on vaja koguda. Alles seejärel, kui eneseanalüüsiks vajalik info on olemas, saab antud läbiva teema eest vastutav inimene selle koondada ning analüüsi läbiviimise korraldada. Kuidas täpsemalt eneseanalüüs läbi viiakse on iga kooli enda valida. 
Eneseanalüüsivahendi kasutamise tulemusena valmiv ei pea olema järjekordne eraldiseisev dokument, analüüs ja selle põhjal tehtavad järeldused võivad paikneda erinevates dokumentides. Kui kool soovib, siis võib tervikpildi koondamise eesmärgil info tõsta ka füüsiliselt ühte dokumenti kokku, kuid see ei ole eraldi eesmärk. Analüüsi tulemusi saab vastavalt vajadusele kasutada: läbivate teemade alaste tegevuste planeerimisel, sisehindamise aruande tegemisel, kooliõppekava valjatöötamisel, arengukava koostamisel, koolitusvajaduste määratlemisel. Analüüsiküsimuste alusel on võimalik viia labi ka arutelusid läbivate teemade meeskondadega, mille tulemused hiljem järelduste ja arendusvajadustena pannakse kirja teistesse dokumentidesse. 
Kool võib kasutada eneseanalüüsivahendit nii tihti, kui tal vaja on, st kas igal aastal enda tegevusest ülevaate saamiseks ja järgmise aasta tegevuskava koostamiseks või siis ainult kooliastme lõpus (koos õpilaste pädevuste hindamisvahendiga), kooli õppekava koostamisel või sisehindamise aruande tegemisel. Kooli eneseanalüüsivahend annab võimaluse vaadelda/võrrelda kooli läbiva teema alast tegevust pikema perioodi jooksul ja teha järeldusi selle kohta, kas liigutakse soovitud suunas või oleks tegevustes vajalik teha muudatusi.
Läbivad teemad aitavad riiklikus õppekavas toodut rakendada, planeerides selleks täpsemaid eesmärke ja nende saavutamiseks tegevusi, ressursse ja koostööd. Läbivaid teemasid tuleb vaadata analoogselt aineõpetusega, kui üldpädevustega, sest üldpädevus on lihtsalt lõpp-punkt (oskused ja hoiakud), milleni jõudmiseks on vaja aineid ja läbivaid teemasid, kui konkreetseid teeviitasid üldoskuste poole. Üldpädevusi näevad õpetajad pigem sihina, mille poole liikuda ja mida õpetamise kavandamisel arvestada (kuid mille peale nad iga päev ei mõtle!), samas kui läbivad teemad on õpetajate jaoks selgelt igapäevaelu vajadustest lähtumise, õpilaste motiveerimise, lõimingu ja käegakatsutavate tulemuste saavutamise vahendiks. Kuna õpitulemusi ei ole läbivatele teemadele siiani sõnastatud, siis valdavalt (v.a juhul, kui teemal on sisuline vastutaja) ei oska koolid oma läbivate teemade alast tegevust ja selle tulemuslikkust (eriti iga õpilase arengut arvestavalt) ka hinnata. Välja tuuakse üksnes erinevatel üritustel osalenud õpilaste arvud või ürituste/projektide/tegevuste hulk (mis ei näita enamasti sisulist edasiminekut). Sellest tuleneb vajadus sõnastada koolidele ANALÜÜSI küsimused (ülevaadet tehtust osatakse juba teha). Teine oluline vajadus on hinnata õpilase üldisemat arengut (lisaks ainetele) ja seda infot ka õpilastele-lastevanematele edasi anda.
 

 

Hindamisvaldkonnad ja küsimused


Läbiva teema planeerimine

Eesmärk: läbiv teema aitab saavutada olulisi (kooli) õppekava eesmärke, läbiv teema kajastub erinevates kooli dokumentides, on süsteemselt ja hierarhilisel koostatud ja esitatud. Hinnatakse läbiva teema kajastumist järgmistes kooli dokumentides - kooli arengukava, kooli õppekava, kooli üldtööplaan, huvijuhi tööplaan, õpetaja tööplaan, klassijuhataja tööplaan, läbiva teema rakendamise kava (juhul kui koolis on selline dokument tehtud), tegevusjuhised, arenguvestlused, õpetaja tegevusplaanide ja eneseanalüüs, sisehindamise alased dokumendid.
Hindamise kriteeriumid:
  • läbiva teema eesmärgid, väljundid, hinnatavad tegevused ja hindamise kriteeriumid on dokumentides kajastatud ning aitavad saavutada (kooli)õppekava eesmärke,
  • nad on omavahel vastavuses ja on toodud rakendamiseks optimaalses mahus.
Analüüsitakse: kuidas läbiv teema aitab saavutada (kooli)õppekava eesmärke, läbiva teema planeerimist erinevatel tasanditel, dokumentide omavahelist kooskõla ja piisavat täpsusastet, läbiva teema eesmärkide vastavust planeeritud tegevustele ja oodatavatele väljunditele, millised huvirühmad on läbiva teema planeerimisele kaasatud.
Küsimused analüüsimiseks:
  • Milliste (kooli)õppekava eesmärkide täitmisele läbiv teema kaasa aitab?
  • Kuidas on seotud läbivale teemale püstitatud eesmärgid läbiviidavate tegevuste ja saavutatavate väljunditega? Kas eesmärke on täitmiseks piisavalt vähe?
  • Kas dokumentide omavahelised seosed on hierarhilised või juhuslikud, vaid mõnes dokumendis, ilma täpsemaks muutumiseta?
  • Kas kirjapandu täpsusaste on õpetaja tegevust toetav või jääb rakendamiseks liiga üldsõnaliseks?
  • Milliste kriteeriumite alusel valitakse läbiviidavad tegevused? Kas läbivate teemade alaste tegevuste planeerimisel lähtutakse kogutud tagasisidest?
  • Kas ja millised huvirühmad on planeerimisse kaasatud?
Järeldused:
  • Millised on dokumentide tasandil sõnastatud prioriteedid ja eesmärgid?
  • Kas tegevus on olnud eesmärkidega kooskõlas - kas ja mida on tehtud seatud eesmärkide elluviimiseks?
  • Mis vajab muutmist (konkreetsete probleemide sõnastamine) või täiendamist, mis on hästi? Arendusvajadus: Kas ja mida tuleks kooli tegevust reguleerivate dokumentide tasandil muuta, et läbiv teema aitaks (kooli)õppekava eesmärke täita?

Läbiva teema rakendamise vormid

Eesmärk: läbiva teema rakendamiseks kasutatakse sobivaid, mitmekesiseid vorme, läbiviidavad tegevused on järjepidevad. Hinnatakse rakendamise vorme erinevatel tasanditel: aineõpe, läbiva teema kursus (kui kasutatakse sellist õppevormi), ülekooliline tegevus, klassi- ja kooliväline tegevus (sh kogukonna kaasamine), hinnataval perioodil läbiviidavad projektid (tuleks analüüsida kõiki projekte eraldi), klassijuhataja tegevus, kooli sotsiaalne- ja füüsiline keskkond (koolikeskkonnas hinnatavad aspektid valitakse vastavalt läbiva teema vajadusele: nt stendid, IKT vahendid, kooli koduleht, vahetund, rõivistu, söökla, õpilastevaheline suhtlemine), partnerite poolt läbiviidavad tegevused.
 
Hindamise kriteeriumid:
  • Miks valiti just sellised rakendamisvormid?
  • Kas läbiv teema on lõimitud aineõppesse? Kas on olemas läbiva teema alane kursus, kuivõrd sisukas ja teiste ainetega seotud see on?
  • Milline on õpilaste hõlmatus ülekoolilistesse, klassi- ja koolivälistesse tegevustesse, projektidesse (nii üldine, kui sooline hõlmatus)?
  • Kas ülekoolilised, klassi- ja koolivälised ja klassijuhataja tegevused on tasakaalukad ja arvestavad kõikide õpilaste vajadustega?
  • Kas tegemist on ühekordsete või pidevate projektidega? Kuidas on projektid seotud läbiva teema eesmärkide või õpitulemustega? Kuidas projektid täiendavad ülejäänud läbiva teema alaseid tegevusi? Milline on õpilaste seotus projektidega?
  • Kuidas käsitletakse klassi- ja koolivälistes ning klassijuhataja tegevustes läbivat teemat, kas see on optimaalne?
  • Kas kooli sotsiaalne ja füüsiline keskkond (või selle mõned aspektid) vastab läbiva teema vajadustele ja aitab optimaalselt kaasa läbiva teema eesmärkide saavutamisele?
  • Kas partnerite tegevus vastab ootustele?
Küsimused analüüsimiseks:
  • Kas läbiv teema kajastub aineõppes, on selle planeeritud ja sisuliselt integreeritud osa? Kas läbiva teema ja aineõppe seosed on toodud teemade, eesmärkide, õpitulemuste või tegevustena?
  • Kas läbiva teema õpetamiseks on eraldi kursus(ed)?
  • Milliseid läbiva teemaga seotud ülekoolilisi, klassi- ja kooliväliseid tegevusi läbi viiakse, kuidas need toetavad läbiva teema rakendamist?
  • Millistes läbiva teemaga seotud projektides kool osaleb ja milliseid läbiva teema pädevusi need aitavad saavutada?
  • Kas ja kuidas kajastub läbiv teema klassijuhataja tegevustes?
  • Milliseid sotsiaalse või füüsilise koolikeskkonna aspekte on vaja läbiva teema puhul arvestada? Kuidas kooli keskkond toetab (või võiks toetada) läbiva teema rakendamist?
  • Kes on läbiva teema partnerid? Milline on koostööpartnerite roll läbiva teema alaste tegevuste läbiviimisel, nõustamisel, info andmisel, teenuste osutamisel, planeerimisel ja tagasiside kogumisel?

Ressursid

Eesmärk: rakendatakse piisavaid inim-, aja- ja rahalisi ressursse, ruume, tehnilisi vahendeid (nt arvutid, tulekustuti, esmaabitarbed, toit, valgustus vm), koolil on läbiva teema rakendamiseks olemas partnerid Hinnatakse: kooli eelarves olevad ja väljastpoolt kooli saadud rahalised ja tehnilised vahendeid, läbiva teemaga tegelejate tööaeg (nii läbiva teema planeerimiseks, rakendamiseks kui tagasiside kogumiseks ja analüüsimiseks on aeg ette nähtud), läbiva teema koordineerija/ teema eest vastutaja/nõustaja/võtmeisiku/meeskonna olemasolu koolis, partnerid läbiva teema rakendamisel riiklikud partnerid (ettevõtted, kultuuriasutused, kohalik omavalitsus vm), kohalikud partnerid (ettevõtted, vilistlased, lapsevanemad, eraisikud jt), teised koolid (kõrgkoolid, üldhariduskoolid, huvikoolid jt).
Hindamise kriteeriumid:
  • Kooli vahendite optimaalsus ja väljastpoolt kooli saadud vahendite stabiilsus, täienduvus ja otstarbekus
  • Läbiva teemaga tegelejate optimaalne tööjaotus ja kalenderplaan
  • Läbiva teema koordineerimise vastavus ootustele
  • Partnerite optimaalsus ja järjepidevus, seotus ja täienduvus ülejäänud tegevustega
Küsimused analüüsimiseks:
  • Kui suured on läbiva teema rakendamiseks ettenähtud ressursid ja millised on kasutada olevad tehnilised vahendid? Milleks ressursse ja vahendeid kasutatakse ja kes neid kasutavad?
  • Kas läbiva teemaga tegelemiseks on ette nähtud piisavalt aega, nii planeerimiseks, rakendamiseks kui tagasiside kogumiseks?
  • Kas läbival teemal on olemas võtmeisik(ud)/vastutaja(d), koordinaator(id), nõustaja(d), meeskond? Millised on selle inimese või grupi ülesanded, kohustused ja õigused? Milline on tema/nende tegevuse efektiivsus ja teadvustatus (kas info jõuab vastutajatest kaugemale)? Kas see töö on tasustatav või motiveeritakse tegijaid mõnel muul viisil (nt toetamine ja julgustamine, tunnustamine ja saavutuste esiletõstmine, vastutuse andmine)?
  • Kas väljastpoolt kooli saadavate ressursside ja tehniliste vahendite olemasolu on stabiilne, piisav ja vajadusel asendatav?
  • Kas koolil on olemas vajalikud partnerid kõikidel tasanditel? Kas tegemist on üksikute ja juhuslike või piisaval arvul ja kindlate partneritega? Kas ja kui suur on kooli autonoomia partneri(te) valikul? Milliste kriteeriumite alusel on partnerid valitud? Kas läbiva teema partnerid vastavad kooli ootustele?
Järeldused:
  • Kas ressursse on igas valdkonnas ja neid kasutatakse otstarbekalt?
  • Kas rahalised ja tehnilised võimalused on piisavad, vajadused on rahuldatud?
  • Kas ressursside olemasolu on vastavuses seatud prioriteetidega?
  • Kui suur on koolisiseste ja väljastpoolt saadavate ressursside osakaal? Mis siis juhtub, kui väliseid vahendeid enam ei tule (ressursside stabiilsus)?
  • Kas koostöö partneritega on olnud tulemuslik ja eesmärgikohane?
Arendusvajadused:
  • Kas ja millised on muudatusvajadused koolisiseste (raha, vahendite või nõustaja leidmine, meeskonna moodustamine vm) ja kooliväliste ressursside ning partnerite osas, et need oleksid vastavuses seatud prioriteetidega?
  • Milleks ja kust oleks vajalik ja võimalik ressursse ja vahendeid juurde leida?

Kooli koostööviisid

Eesmärk: läbiva teema rakendamiseks toimub koolis juhitud ja süsteemne koostöö kõikide sihtrühmade vahel. 
Hinnatakse: läbiva teema juhtimist, ametlikku ja organiseeritud koostööd (nt ainenõukogu või ainesektsioonide tasandil), mitteametlikku koostööd (nt individuaalsete õpetajate ja koolitöötajate või kooliväliste partnerite vahelised kokkulepped), õpilaste (või huvigruppide) kaasamine läbiva teema rakendamisele, kuulumist läbiva teemaga seotud võrgustikesse (nt TEK koolid), nõustamine
Hindamise kriteeriumid: koostööviiside olemasolu, efektiivsus ja adekvaatsus
Küsimused analüüsimiseks:
  • Kuidas toimub koostöö juhtimine ja osapooltevaheline koostöö? Kas läbiva teema rakendamisel on olemas selge rollijaotus? Kas koostöö põhineb jagatud eesmärkidel, üksteise toetamisel ja julgustamisel?
  • Kas õpetajate- ja õpilastepoolset initsiatiivi toetatakse? Kas õpetajatele ja õpilastele on loodud võimalus nõustamiseks ja see on kõikidele kättesaadav?
  • Kas koostöö on mitteametlik või ametlik?
  • Kas tegemist on regulaarse või mitteregulaarse koostööga?
  • Kuidas erinevad osapooled koostööga rahul on? Kas selle kohta kogutakse tagasisidet?
  • Kas õpilased on koostöö sihtrühm ja milline on õpilaste roll koostöös?
  • Kas kool osaleb võrgustike töös? Järeldused: Kuidas koostöö on organiseeritud ja milline on olnud koostöö tulemus, sellest saadud kasu?
Arendusvajadus: kas valitud koostööviise on vaja muuta ja kuidas saaks koostööd tõhustada?
 

Koolitused ja tugimaterjalid

Eesmärk: õpetajad on läbinud läbiva teema õpet toetavad koolitused ja kasutavad tugimaterjale läbiva teema käsitlemiseks.
Hinnatakse: koolitusi ja tugimaterjale. Hindamise kriteeriumid: koolituste vastavus koolitöötajate vajadustele, koolituste optimaalsus ja kvaliteet, ajaline sobivus ning kättesaadavus; tugimaterjalide puhul vastavus vajadustele ja kättesaadavus.
Küsimused analüüsimiseks:
  • Kes ja millal on läbiva teema koolitustel osalenud?
  • Millised on koolituste vormid (ühekordne või mitmekordne, loeng või praktika arutelu ja analüüs)? Kui tegemist ei ole meeskonnakoolitusega, siis kas koolitustel saadud teadmisi on koolisiseselt jagatud?
  • Kuidas on koolitustel omandatut läbiva teemad alastes tegevustes rakendatud, milline on olnud koolituse efektiivsus?
  • Kas õpetajatel on olemas läbiva teema õpetamiseks vajalikud tugimaterjalid?
  • Kuivõrd kättesaadavad on tugimaterjalid erinevatele õpetajatele?
  • Kui tihti tugimaterjale kasutatakse läbiva teema käsitlemiseks?
  • Kas õpetajatel on võimalik valida erinevate materjalide vahel?
Järeldused:
  • milline on olnud koolituste hulk ja efektiivsus, kas koolituste tagajärjel on muutunud läbiviidavate tegevuste kvaliteet ja tulemused paremaks?
  • Kas koolis on olemas vajalikud tugimaterjalid, milline on nende kvaliteet ja kasutamise määr?
Arendusvajadus: Kas ja milliseid koolitusi, millises vormis, mahus ja millisele sihtrühmale on vaja? Millised on koolitusprioriteedid piiratud koolitusvõimaluste korral? Kas ja mida on vaja muuta seosed tugimaterjalide kvaliteedi, kättesaadavuse, kasutamise sageduse ja kasutamise eesmärgi osas?
 

Info kogumine ja analüüs

Eesmärk: koolis kogutakse järjepidevalt tagasisidet läbiva teema tegevuste tulemuslikkuse kohta, analüüsitakse tulemusi ja kasutatakse seda infot tegevuse planeerimisel
Tagasisidet kogutakse:
  • õpilaste läbiva teema alaste õpitulemuste kohta (hinnatakse väljundi omandatust) nt tagasiside lehed tegevuste, rahulolu kohta, õpilaste enesehinnang ja analüüs jm.
  • õpetajate läbiva teema alaseid tegevusi nt eneseanalüüsina arenguvestluse käigus
  • lapsevanemate tagasisidet tegevustele nt arenguvestlusel
  • kooli juhtkonnalt tegevustele
  • kooli tugipersonalilt (huvijuht, kooli toitlustaja, psühholoog, sotsiaalpedagoog jt)
  • lapsevanematelt ja/või kooli hoolekogult
  • partneri(te)lt tagasiside
Hindamise kriteeriumid: info kogumise ja analüüsi optimaalsus (ajaliselt, mahult, viisilt) ning vastavus vajadustele
Küsimused analüüsimiseks:
  • Kas ja mis eesmärgil läbiva teema rakendumise kohta tagasisidet kogutakse?
  • Kellelt ja kuidas (mis meetodil suuline ja kirjalik tagasiside, küsitlus, vaatlus, arutelu, arenguvestlus, dokumentide analüüs vm) tagasisidet kogutakse?
  • Tagasiside kogumise regulaarsus, tagasiside viiside variatiivsus, meetodi iseloomustus nt õpilaste enesehinnang, õpetajate eneseanalüüs, tegevuste vaatlus, rahuloluküsitlus.
  • Tagasiside kvaliteet ja kasutamise sobilikkus läbiva teema alase tegevuse planeerimiseks
  • Kes on info kogujad (õpilane, õpetaja, klassijuhataja, huvijuht, hoolekogu, kooli juhtkond, läbiva teema koordinaator) ja analüüsijad, millised on nende teadmised ja oskused, kas need on piisavad?
Järeldused:
  • Kas kogutav tagasiside on piisav või jääb mõni oluline läbiva teema alane aspekt vaatluse alt välja?
  • Kas ja milliseid järeldusi kogutud tagasiside põhjal tehakse?
  • Keda kogutud infost teavitatakse, kas tagasiside tulemused on kõikidele sihtrühmadele kättesaadavad?
  • Arendusvajadus: kas ja milline tagasiside kogumise aspekt vajaks täiustamist või muutmist?

Kommunikatsioon

Eesmärk: kool tutvustab läbiva teema alast tegevust kõikidele sihtrühmadele
Hinnatakse:
  • Kuidas ja kus läbiva teema alast tegevust tutvustatakse ja esitatakse?
  • Kas ja kuidas arvestatakse sihtgrupi vajadustega?
  • Kuidas kajastatakse läbiva teemaga seotud tulemusi (nt kooli kodulehel on toodud läbiva teema alased saavutused, seotud projektid, saadud auhinnad või tunnustused)
  • Hindamise kriteeriumid: kommunikatsiooni lihtsus (barjääride puudumine), vastavus vajadustele, kättesaadavus Küsimused analüüsimiseks: Kas läbiva teemaga seotud sihtrühmad on määratletud ja kuidas on toimuv kajastatud erinevatele sihtrühmadele?
Järeldused:
  • Kas info läbiva teema kohta on kättesaadav kõige enam kasutatavate ja mugavamate infokanalite kaudu?
  • Kas info on kõikidele sihtrühmadele (võrdselt) kättesaadav?
  • Kas infot kasutatakse ka tunnustamisvahendina?
Arendusvajadus: Kas ja mida tuleks muuta, et vajalik info oleks kõikidele sihtrühmadele võimalikult hästi kättesaadav?